Æthelstan

Æthelstan või Athelstan (vanainglise keeles Æðelstān, vanapõhja keeles Aðalsteinn; umbes 895 Wessex – 27. oktoober 939) oli Anglosakside kuningas aastatel 924–927 ja Inglaste kuningas 927. aastast kuni oma surmai.

Ta oli kuningas Edward Vanema ja tema esimese naise Ecgwynnini poeg. Kui isa 924. aasta juulis suri, tunnistati Mercias Æthelstani uue kuningana. Mõnedel andmetel kuulutati Wessexis kuningaks tema poolvend Ælfweard, kes aga suri 16 päeva hiljem.^[2] Ka pärast poolvenna surma oli Æthelstanil raskusi Wessexis oma võimu kinnitamisega. Ta krooniti Kingston on Thamesis 4. septembril 925 Canterbury peapiiskopi Athelmi poolt.^[3][4]

927. aastal tungis ta üle Humberi jõe ja vallutas Jórvíku kuningriigi (inglisepäraselt York), piirkonna viimase viikingite võimukeskuse, saades seeläbi esimeseks kogu Inglismaad valitsenud anglosaksi kuningaks. 934. aastal tungis ta Šotimaale ja allutas oma võimule kuningas Constantine II. 937. aastal lõi ta Brunanburhi lahingus puruks Inglismaale tunginud põhjalaste-šotlaste ühisväe, kogudes sellega tuntust nii Briti saartel kui Mandri-Euroopas. Æthelstani surma järel haarasid skandinaavlased Jórvíkus uuesti võimu, piirkond suudeti lõplikult inglise kuningate võimule allutada 954. aastal.

Oma valitsusajal tsentraliseeris Æthelstan ka riigiaparaati ja valitsemist, koondades enda kätte rangema kontrolli hartade väljaandmise üle ning kutsudes oma nõukogudesse riigi kaugemate piirkondade juhte. Nendel nõupidamistel osales ka valitsejaid väljastpoolt Æthelstani võimuala, näiteks Walesi kuningaid, kes seega aktsepteerisid tema ülemvõimu. Æthelstani valitsusajast on säilinud rohkem juriidilisi dokumente kui ühegi teise 10. sajandi inglise kuninga omast. Teda on peetud üheks kõige usuliselt vagamaks läänesaksi kuningaks, kuivõrd ta asutas mitmeid kirikuid ja kogus reliikviaid.^[viide?] Æthelstani õukonda on iseloomustatud toonase kultuuri-, haridus- ja vaimuelu keskpunktina.^[5][6] Ta toetas patroonina kloostrikoole ja vanainglise luulet, oli tuntud raamatukollektsionäär ja tõlkis anglosaksi keelde Boëthiuse teose "Filosoofia lohutus".^[6] Abielude kaudu tihendas ta sidemeid Mandri-Euroopa valitsejatega.

Æthelstan suri lastetult 939. aastal, misjärel tõusis troonile tema poolvend Edmund I.

Viited

Kirjandus

• Foot, Sarah (2011). Æthelstan: The First King of England. New Haven, Connecticut: Yale University Press, lk 73–74. ISBN 978-0-3001-2535-1
• Keynes, Simon (1985). "King Æthelstan's books". – Lapidge, Michael; Gneuss, Helmut (toim). Learning and Literature in Anglo-Saxon England. Cambridge, UK: Cambridge University Press, lk 143–201. ISBN 978-0-5212-5902-6.
• Keynes, Simon (2014) [1. väljaanne 1999]. "Appendix I: Rulers of the English, c. 450–1066" – Lapidge, Michael; Blair, John; Keynes, Simon; Scragg, Donald (toim). The Wiley Blackwell Encyclopedia of Anglo-Saxon England (II väljaanne). Chichester, West Sussex: Wiley Blackwell, lk 521–538. ISBN 978-0-4706-5632-7.
• Nelson, Janet (2008). "The First Use of the Second Anglo-Saxon Ordo" – Barrow, Julia; Wareham, Andrew (toim). Myth, Rulership, Church and Charters. Farnham, Surrey: Ashgate. ISBN 978-0-7546-5120-8.
• Pawelchak, Nadia (2015). "Medieval Courts and Aristocracy" – Classen, Albrecht (toim). Handbook of Medieval Culture. Volume 1. Walter de Gruyter GmbH & Co KG, lk 278–300. ISBN 9783110267303.
• Snook, Ben (2015). The Anglo-Saxon Chancery: The History, Language and Production of Anglo-Saxon Charters from Alfred to Edgar. Boydell & Brewer. ISBN 9781783270064.

Välislingid

• Athelstan Briti monarhia ametlikul kodulehel (inglise keeles)