Žõtomõr
| Žõtomõr | |||
|---|---|---|---|
|
| |||
| |||
      Fotomontaaž | |||
  Žõtomõri lipp
Žõtomõri vapp
| |||
| Pindala | 61 km² | ||
| Elanikke |
261 624 (1.01.2022)[1]  | ||
|
| |||
| Koordinaadid | 50° 15′ N, 28° 39′ E | ||
  | |||
Žõtomõr (ukraina ja vene keeles Житомир) on linn Ukrainas, Žõtomõri oblasti ja Žõtomõri rajooni keskus. Asub Teterivi jõe ääres 120 km Kiievist läänes. 2021. aastal oli seal 263 507 elanikku, 2010. aastal 271 714.
Peamised majandusharud on puidutööstus, toiduainetööstus, graniidi kaevandamine, metallitööstus ja muusikainstrumentide valmistamine.
Žõtomõr on oluline transpordisõlm. See jääb Kiievi ja Bresti vahelisele ajaloolisele teele. Linna lähedalt möödub rahvusvaheline E-tee E40, mis läbib kogu Ukrainat. Žõtomõris ristuvad Korosteni, Fastivi ja Novograd-Volõnskõisse viivad raudteeliinid. Linna idaosas asub Žõtomõri lennujaam.
Ajalugu
Žõtomõri on esmamainitud 988. aastal. 1240. aastal rüüstasid linna mongolid. 1320. aastal liideti Leedu suurvürstiriigiga ja 1444. aastal sai Magdeburgi linnaõigused.
Rahvastik
Enne Teist maailmasõda elas linnas suur juudi kogukond. 1861. aastal moodustasid juudid kolmandiku linna elanikest. Tänapäeval asub linnas suur poola kogukond.
Žõtomõris on sündinud Sergei Koroljov ja Svjatoslav Richter.
