1880

1880. aasta (MDCCCLXXX) oli 19. sajandi 80. aasta.

Sündmused Eestis

• Valmis Uulu kirik.
• Lutheri vabrik alustas mööblitootmist.
• 1. jaanuar^[viide?] – alustas tööd Tartu Ülikooli psühhiaatria õppetool.
• 27. jaanuar (vkj 15. jaanuar) – avati Tallinna Raudtee Tehnikakool^[1]. Kooli avamisest sai alguse tehnikahariduse ajalugu Eestis^[1].
• 1. märts (vkj 18. veebruar) – Balti rüütelkonnad esitasid Venemaa siseministrile kollektiivmärgukirja, kus märgiti, et eesti ja vene radikaalne ajakirjandus ohustab tugevasti sealset kodurahu^[1].
• 23.–25. juuni (vkj 11.–13. juuni) – Tallinnas toimus III üldlaulupidu.
• 12. juuli (vkj 30. juuni) – Venemaa keiser kinnitas Tartu õpperingkonna reaalkoolide põhimääruse, mille järgi Eesti alal võis asutada kohalikke saksa õppekeelega reaalkoole^[1]. See oli eriline seetõttu, et nende koolide asutamine ei olnud ülevenemaalise põhimäärusega kooskõlas^[1].
• 15. juuli (vkj 3. juuli) – asutati eesti esimene naisorganisatsioon Eesti Aleksandri-komitee Tallinna naisabikomitee, mille eesotsas oli Lydia Koidula õde Eugenie Rosenthal^[1].
• 6. oktoober (vkj 24. september) – Tallinnas asutati eesti esimene naiskäsitöökool, mida juhatas Natalie Johanson-Pärna^[1].
• 9. oktoober (vkj 27. september) – toimus Peterburi Eesti Heategeva Seltsi asutamiskoosolek^[1].
• 7. november (vkj 26. oktoober) – Jakob Hurt sai Peterburi Jaani koguduse õpetajaks^[1].
• 13. november (vkj 1. november) – Johann Voldemar Jannsen sai rabanduse ja oli sunnitud avalikust elust eemalduma^[1].
• 15. november (vkj 3. november) – asutati Vene Tehnika Seltsi Eestimaa osakond^[1].
• 30. november (vkj 18. november) – endise 4-klassilise kreiskooli alusel loodi Tartu Reaalkool^[1].
• Ilmus Eduard Bornhöhe "Tasuja"^[1].

Sündmused maailmas

• 2. august – Suurbritannia parlament kinnitab Greenwichi meridiaani aja ametliku ajana, 1657. aastast oli Greenwichi meridiaani aega kasutatud ainult merenduses.

Sündinud

• 22. veebruar – Eric Lemming, rootsi odaviskaja
• 24. veebruar – Mihkel Klaassen, riigikohtunik
• 1. märts – Lytton Strachey, Briti kirjanik ja kriitik
• 12. märts – Jaan Soots, Eesti sõjaväelane
• 5. mai – Herman de Wetter, baltisaksa päritolu fotograaf
• 6. mai – Ernst Ludwig Kirchner, saksa maalikunstnik
• 9. mai – Mihkel Lüdig, eesti helilooja
• 12. mai – Lincoln Ellsworth, Ameerika Ühendriikide polaaruurija
• 25. mai – Eižens Laube, läti arhitekt
• 10. juuni – André Derain, prantsuse maalikunstnik ja skulptor
• 13. juuni – Taavet Mutsu, eesti kirjastaja
• 17. august – Leo Ascher, juudi päritolu Austria helilooja ja jurist
• 30. oktoober – Georg Johannes Parikas, eesti fotograaf
• 6. november – Robert Musil, austria kirjanik
• 28. november – Aleksandr Blok, vene luuletaja
• 8. detsember – Johannes Aavik, eesti keeleteadlane
• 31. detsember – George Marshall, USA sõjaväelane ja riigimees, kes pälvis Nobeli rahuauhinna Marshalli plaani eest

Surnud

• 28. aprill – Konstantin von Kügelgen, baltisaksa maalikunstnik
• 8. mai – Gustave Flaubert, prantsuse kirjanik
• 3. juuni – Marija Aleksandrovna, Venemaa keisrinna
• 9. juuli – Pierre Paul Broca, prantsuse arst ja antropoloog
• 3. oktoober – Adolphe-Félix Cals, prantsuse maalikunstnik
• 5. oktoober – Jacques Offenbach, saksa juudi päritolu prantsuse romantiline helilooja, dirigent, tšellist ja impressaario
• 28. oktoober – Edouard Séguin, prantsuse arst ja õpetaja, vaimupuudepedagoogika rajaja

Viited