2. järgu flagman

2. järgu flagman (vene keeles флагман 2-го ранга) oli Nõukogude Liidu mereväes aastatel 1935–1940 kehtinud sõjaväeline auaste, mille analoog Venemaa mereväes on kontradmiral.

2. järgu flagmanist kõrgem auaste oli 1. järgu flagman ja madalam auaste 1. järgu kapten. Punaarmee maa- ja lennuväes aastatel 1935–1940 vastas 2. järgu flagmanile diviisikomandöri auaste.

Viie aasta jooksul sai 2. järgu flagmani auastme 40 inimest.

2. järgu flagmaneid

1935 – Ivan Jumašev (1895–1972), Musta mere laevastiku ristlejate brigaadi komandör, hilisem NSV Liidu Sõjalaevastiku ülemjuhataja
1935 – Johannes Green (1898–1960), Leningradis asunud Sõjalaevastiku Meresuurtükiväe Teadusliku Uurimisinstituudi ülem
1935 – Pjotr Smirnov-Svetlovski (1897–1940), Punaarmee merejõudude inspektor, hilisem NSV Liidu sõjalaevastiku rahvakomissari esimene asetäitja
1935 – Aleksandr Sivkov (1892–1938), Balti laevastiku staabi ülem, 1937. aastal lühikest aega Balti laevastiku juhataja
1935 – Juri Rall (1890–1948), mereakadeemia õppejõud, 1941. aasta septembris Balti laevastiku staabi ülem
1937 – Ivan Issakov (1894–1967), Balti laevastiku juhataja, hilisem Nõukogude Liidu laevastikuadmiral
1938 – Nikolai Kuznetsov (1904–1974), Vaikse ookeani laevastiku juhataja
1938 – Gordei Levtšenko (1897–1981), Balti laevastiku juhataja
1939 – Arseni Golovko (1906–1962), Amuuri flotilli juhataja, hilisem Põhjalaevastiku juhataja
1939 – Vladimir Tributs (1900–1977), Balti laevastiku staabi ülem, hilisem Balti laevastiku juhataja