Admiral Pitka

See artikkel räägib laevast; löögiüksuse kohta vaata artiklit Löögiüksus Admiral Pitka; kontradmirali kohta vaata artiklit Johan Pitka

Admiral Pitka Miinisadamas 2013
Teenistuskäik
Taani
Nimi	HDMS Beskytteren (F340)
Ehitaja	Aalborg Værft
Vette lastud	29. mai 1975
Teenistuses alates	27. veebruar 1976
Teenistuse lõpp	21. november 2000
Saatus	annetati Eesti mereväele
Teenistuskäik
Eesti
Nimi	Admiral Pitka (A230)
Teenistuses alates	21. november 2000
Teenistuse lõpp	13. juuni 2013
Saatus	lammutatud
Staatus	lipulaev
Laeva üldandmed
Klass ja tüüp	Beskytteren
Veeväljasurve	1970 t
Pikkus	74,7 m
Laius	12,2 m
Süvis	5,3 m
Jääklass	A1
Mootorid	3 B&W Alpha Mark 16 V23LU diiselmootorit
Käiturid	1 sõukruvi, vööripõtkur
Kiirus	18,5 sõlme (34,3 km/h)
Sõidukaugus	6000 meremiili (11 000 km) kiirusel 13 sõlme (24 km/h)
Meeskond	43 (sh 8 ohvitseri)
Navigatsioonivahendid	Litton Decca E radar
Relvastus	1x 76 mm kahur, 2x 12,7 mm kuulipildujat
Lennuvahendeid	maandumiskoht ühele keskmisele kopterile
Moto	Pro Patria (Isamaa eest)

Admiral Pitka (pardatähis A230) oli Eesti mereväe Beskytteren klassi staabi- ja toetuslaev.

On veeväljasurvelt suurim Eesti mereväe käsutuses olnud sõjalaev läbi aegade. Oli mereväe lipulaev.

Admiral Pitka on ehitatud Taanis Aalborgi laevatehases. Laev ehitati Taanis Põhja-Atlandi ja Gröönimaa vetes sõiduks. Seetõttu on laeval ka jääklass. 27. mail 1975 pandi laevale nimeks Beskytteren ('kaitsja'), pardatähiseks sai F340. Vettelaskmine toimus kaks päeva hiljem, sest nimepäeval oli Limfjordis tormi tõttu liiga madal veetase. Beskyttereni üleandmine Taani kuninglikule mereväele toimus 15. detsembril 1975. Taani mereväega liideti Beskytteren 27. veebruaril 1976. Esimeseks komandöriks sai Jan Thorsen.

Laeva kasutati peamiselt Põhjamerel ja Gröönimaa vetes patrullimiseks ning väeüksuste varustamiseks.

Lõpuaastail kuulus Beskytteren Taani mereväe 1. divisjoni koosseisu.

2000. aastal annetati laev Eesti mereväele. 21. novembril 2000 heisati laeval Eesti lipp ja laev nimetati Admiral Pitkaks Johan Pitka järgi. Pardatähiseks sai A230. Laeva üleandmistseremoonial osalesid Taani ja Eesti merevägede juhid, aga ka Taani kaitseväe juhataja kindral Christian Hvidt ja Eesti kaitseväe juhataja kontradmiral Tarmo Kõuts. Tseremoonial osales ka president Lennart Meri.

Admiral Pitkast sai mereväe lipulaev. Laev kuulus Miinilaevadivisjoni.

2001. aastal sõlmiti Mereväe ja Rakvere linnavalituse vahel sõprus- ja koostööleping ning Admiral Pitka sai õiguse kanda Rakvere linna vappi.

2005.–2006. aastal oli Admiral Pitka NATO reageerimisjõudude 1. miinitõrjeeskaadri (inglise keeles: Standing NRF Mine Countermeasures Group 1 - SNMCMG1) lipulaev. 2005. aastal osales laev ka Inglismaal Trafalgari lahingu 200. aastapäeva puhul korraldatud mereväeparaadil.

2006. aasta juunis oli Admiral Pitka Saaremaal korraldatud mereväeparaadi juhtlaev.

2007. aasta märtsis viis Admiral Pitka Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese koos suure kaaskonnaga riigivisiidile Soome. Soome vetesse sisenemisel tervitas Admiral Pitkat Soome mereväe miiniveeskaja Pyhäranta ja Harmaja majakast möödumisel tulistati vastastikku 21-lasulised tervitussaluudid. Suomenlinna kindluses mängis laevade möödudes Soome mereväeorkester Eesti ja Soome hümni. Admiral Pitka sildus Helsingi kesklinnas Pakkahuone kai äärde.^[1]

2007. aastal osales Admiral Pitka suurel NATO Euroopa mereväeõppusel Noble Mariner.

2008. aasta augustis transportis Admiral Pitka militaarvõistluse Erna retk võistlejad Tallinnast Salmistu juurde, kus nad dessandina paatidega maabusid.

Hoolduseks vajaliku raha puudusel seisis laev 2008. aastast kai ääres.^[2]. Laeva kajuteid kasutati veel pigem majutuskohtadena. Lipulaeva olukord hakkas tekitama ühiskonnas muret ja küsimusi. Riigi Sõjalise Kaitse tegevuskava 2012–2015 raames püüti leida vahendeid laeva taas kasutusele võtmiseks.^[3] 2012. aastal plaaniti lõpuks välja kuulutada NATO Maintenance and Supply Agency kaudu rahvusvaheline remondi hange^[4], kuid see ei saanud teoks.

2013. aasta juunis arvati Admiral Pitka teenistusest välja ning 2014. aasta esimestel kuudel lammutas BLRT laeva. Admiral Pitka oli praktiliselt viimane välispatrnerite poolt Eestile oma mereväe väljaarendamiseks abi korras üle antud sõjalaev, mis oli veel Mereväe teenistuses. Seejärel jäid Mereväe koosseisu alles vaid riigi poolt ostetud laevad.

• 2000 - Leitnant Priit Jaarma
• 2001 - Leitnant Indrek Hanson
• 2003 - Vanemleitnant Annes Vainamäe
• 2004 - Leitnant Indrek Vinkel
• 2005 - Vanemleitnant Jüri Saska
• 2007 - Leitnant Priit Arge, hiljem vanemleitnant Peep Laanisto
• 2013 - Leitnant Argo Grasmann

Mõningaid laeva seadmeid kasutati hiljem õppevahenditena Eesti Mereakadeemias. Akadeemia sai Admiral Pitka seadmetest endale järgneva: üks peamasin koos varuosade, mõõte- ja tööriistade, rakiste komplektiga ning dokumentatsiooniga; peaülekande reduktor koos siduri ja võlligeneraatoriga; võlliliin koos sõukruvi ja hüdrosüsteemiga; avarii-diiselgeneraator koos teenindavate süsteemide ja juhtimiskilpidega; käivitusõhu kompressor ja töörõhu kompressor; treipink; abikatel; turbokompressor; pöörete sageduse regulaatorid; hüdrauliline kraana koos juhtimissüsteemiga; peamasinate ja reguleeritava sammuga sõukruvi juhtkonsool ja külgkonsoolid.

Mereväele jäeti laevast järgnev: tööstuslik pesumasin ja tööstuslik triikimismasin; kombineeritud küpsetusahjud – 2 tk; navigatsiooniradari antenn koos plastmasskupliga ja monitoriga; ankur; treipink; freespink; puurpink; trafo 440V = 220V - 2 tk. Lisaks laeva tööriistu, otsi, interjööri elemente ja meeneid.

Admiral Pitka vöörisuurtükki eksponeeritakse Eesti Sõjamuuseumis.

• Lindormen-klassi toetuslaev-miiniveeskja
• Lennuk (miiniristleja)

• [1]