Andrei Tupolev
Andrei Nikolajevitš Tupolev (vene keeles Андрей Николаевич Туполев; 10. november (vkj 29. oktoober) 1888 Pustomazovo, Tveri kubermang – 23. detsember 1972 Moskva) oli vene lennukikonstruktor. Kindralpolkovnik-insener (1971).
Andrei Tupolev lõpetas 1918. aastal Moskva Kõrgema Tehnikakooli.
Ta oli lennukite projekteerimise konstrueerimisbüroo (KB; tänapäeval KB Tupolev) juht ja peakonstruktor selle loomisest (1920. aastatel) kuni oma elu lõpuni 1972. aastal (alates 1956. aastast generaalkonstruktor (генеральный конструктор)).
Tema juhtimisel konstrueeriti üle 100 lennukitüübi, millest 70 toodeti saritootmisena.
Tupolevi lennukitüüpe
- Tu-4, strateegiline pommituslennuk, USA lennuki Boeing B-29 koopia, millelt 18. oktoobril 1951 visati Semipalatinski tuumapolügooni kohal alla aatomipomm RDS-3 võimsusega 30 kilotonni (1949)[1]
- Tu-104, Nõukogude Liidu esimene tsiviilreaktiivlennuk (1955)
- Tu-114, Nõukogude Liidu esimene kontinentidevaheline reaktiivreisilennuk (1957)
- Tu-134, keskmise lennukaugusega reaktiivreisilennuk (1967)
- Tu-144, maailmas esimene ülehelikiiruseline reisilennuk (1968)
Tunnustus
- 1933 – valiti NSV Liidu Teaduste Akadeemia korrespondentliikmeks
- 1944 – Suvorovi II järgu orden (19. august 1944)
- 1945 – sotsialistliku töö kangelane (16. september 1945)
- 1953 – valiti NSV Liidu Teaduste Akadeemia akadeemikuks
- 1957 – sotsialistliku töö kangelane
- 1957 – Lenini preemia (Tu-104 loomise eest)
- 1971 – valiti American Institute of Aeronautics and Astronauticsi auliikmeks
- 1972 – sotsialistliku töö kangelane (22. september 1972)
Isiklikku
Tema poeg Aleksei Tupolev oli samuti lennukikonstruktor.