Antropoff

Antropoffi suguvõsa aadlivapp

Antropoff (vene keeles Антропов), varem Antropov oli Venemaa aadlisuguvõsa. Suguvõsa kustus meesliinis 2002. aastal.

Ajalugu

Antropovite kohta on teateid XVIII sajandist, mil Nikita Antropov oli mõisaomanik Novgorodi kubermangus.[1]

Antropoffid rüütelkonna matriklis

Eestimaa ülemmaakohtu sekretäri Alexander von Antropoff (1801−1863) immatrikuleeriti 28. veebruaril (ukj 12. märtsil) 1841 Eestimaa rüütelkonna matriklisse (nr 138).

Suguvõsa liikmeid

Antropov

  • Nikolai Nikititš Antropov (1735−1810), polkovnik, tõeline riiginõunik
  • Nikolai Nikolajevitš Antropov (1767−1837), kindralmajor

Antropoff

  • Alexander von Antropoff (1801–1863), Eestimaa ülemmaakohtu sekretär, Pikavere mõisnik[2]
  • Roman von Antropoff (1836−1926), õigusteaduse kandidaat, Eestimaa ülemmaakohtu advokaat, raeadvokaat, Tallinna linnavolinik, Eestimaa rüütelkonna ökonoomiasekretär, Toompea lossifoogt, mõisaomanik
  • Roman Andreas von Antropoff (1867−1953), keemiakandidaat, Tallinna linnavolinik, Saku ja Jõhvi õlletehase direktor, mõisaomanik[3]
  • Andreas von Antropoff (1878−1956), loodusteaduse doktor, Riia Polütehnikumi anorgaanilise keemia dotsent, Bonni ülikooli füüsikalise keemia korraline professor

Antropoffi suguvõsa mõisavaldused

Viited

  1. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd III. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930, lk 1.
  2. Stackelberg, Otto Magnus von: Alexander von Antropoff, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 3, Görlitz, 1930, lk 2
  3. Stackelberg, Otto Magnus von: Roman von Antropoff, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 3, Görlitz, 1930, lk 2

Kirjandus

  • Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 225.
  • Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd III. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930. Lk 1-3 [1].
  • Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Neue Folge. Bd I. Hamburg: 2011. Lk 1-9.
  • Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd I. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1972. Lk 101.

Välislingid