Asjasõna

Asjasõna on nimisõna, mis on hulgaliselt ehk arvuliselt ehk kvantitatiivselt piiritletud ja loendatav ning viitab selgete piiridega entiteedile ehk referendile. Asjasõnad märgivad ainsuslikke loendatavaid objekte, objektikogumeid ja mõõtühikuid. [1] [2]

Nt tüdruk (objekt), jalgratas (objekt), tass (objekt), teekann (objekt), kari (objektikogum), tükk (mõõtühik), minut (mõõtühik), meeter (mõõtühik), kannutäis (mõõtühik)

Nimisõnad jagunevad kvantifitseeritavuse alusel nelja kategooriasse [1]:

  • asjasõnad (ainsuslikud, loendatavad), nt poiss, tund;
  • ainesõnad (ainsuslikud, mitteloendatavad), nt vesi;
  • komplektisõnad (mitmuslikud, kuidagi kokkukuuluvad), nt malendid, kingad;
  • juhuhulgasõnad (mitmuslikud, väljendavad kindlate piirideta hulka), nt tuhanded, jäätmed.

Asjasõnade mitmust kasutatakse samuti, kusjuures ainsusliku ja mitmusliku vormi tavaline tähendussuhe on ’üks eksemplar – mitu eksemplari’. [1] Asjasõnade mitmusevorme nimetatakse juhuhulgasõnadeks, mis on piiritlemata objektihulka määratlevad nimisõnad. [3]

Nt taim (ainsuslik, asjasõna) - taimed (mitmuslik, juhuhulgasõna), uks (ainsuslik, asjasõna) - uksed (mitmuslik, juhuhulgasõna)

Asjasõnale vastandub ainesõna, mis on samuti ainsuslik, kuid erineb asjasõnast selle poolest, et on mitteloendatav. Üldjuhul ei saa ainet tajuda rohkem kui ühena. [3]

Nt muda (seda ei saa loendada *üks muda, *kaks muda), armastus, rumalus, aeg, juurvili, laius, tumedus

Asjasõna võib toimida ainesõnana, kui asjasõna abil tuuakse välja mõni iseloomulik omadus. [3]

Nt Temas on näitlejat

Viited

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1993. Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut
  2. ↑ "Objektikäänete kasutamisest sageduse ja markeerituse seisukohalt"[alaline kõdulink] Pille Eslon, Katre Õim (vaadatud 19.11.2012)
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 Margit Langemets (2009). "Nimisõna süstemaatiline polüseemia eesti keeles ja selle esitus eesti keelevaras" (pdf) (eesti keeles). Tallinn: Tallinna Ülikool. Vaadatud 19.11.2012.{netiviide}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)[alaline kõdulink]