Aulos

Aulos
Liigitus puupuhkpillid (kaksiklesthuulikuga)

Aulos (vn kr αὐλός, mitmuses αὐλοί auloi[1]) oli vanakreeka puhkpill, mida on tihti kujutatud kunstis ja leitud arheoloogilistel väljakaevamistel.

Joonistus aulose huulikust, põhineb Pompei leidudel
Plagiaulos

On tõendeid mitut tüüpi auloste kohta. Ühe toru ja ilma lesthuulikuta instrumenti nimetati monaulos (μόναυλος –μόνος 'üksik'). Ühe toruga pill, mida hoiti horisontaalselt, nagu tänapäeval flööti, oli plagiaulos (πλαγίαυλος – πλάγιος 'külgsuunas'). Kõige tavalisem aulosetüüp oli lesthuulikuga.[2] Arheoloogilised leiud, joonistused ja muud tõendid näitavad, et see oli tavaliselt kahekordne lesthuulik, nagu oboel.[3]

Kuigi aulos on tihti ekslikult tõlgitud kui 'flööt', kirjeldati selle kõla "läbilõikava, pealetükkiva ja ärritavana"[4], sarnanedes rohkem torupilliga. Seda võidi kasutada sõjaväemuusika esitamiseks, kuid sagedamini on seda kujutatud muudes situatsioonides. Selle mäng saatis füüsilisi ajaviiteid nagu näiteks maadlus, kaugushüpe, kettaheide, samuti ohverdamist.[3]

Kuigi aristokraadid, kellel oli palju vaba aega, harrastasid mõnikord aulosemängu, seostati pärast viiendat sajandit aulost peamiseltkutseliste muusikutega, tihti ka orjadega.

Viited

  1. ↑ αὐλός, Henry George Liddell, Robert Scott, A Greek-English Lexicon, on Perseus
  2. ↑ Howard, Albert A., "The Αὐλός or Tibia", Harvard Studies in Classical Philology nr 4, 1893, lk 1-60
  3. ↑ 3,0 3,1 West, Martin L., "Ancient Greek Music", Clarendon Press, 1992, ISBN 0-19-814975-1, lk 81–85
  4. ↑ The History of Musical Instruments, Curt Sachs, 1940