BTR-70

BTR-70

BTR-80

Põhilised taktikalis-tehnilised andmed
Pikkus 7,5 m
Laius 2,8  m
Kõrgus 2,3  m
Kaal 12  t
Kiirus maastikul 50 km/h
maanteel 80 km/h
Käiguvaru maanteel 700 km
Suurtükk -
Kuulipildujad 14,5 mm kuulipilduja NSVT
7,62 mm kuulipilduja PKT
Soomus 6...10 mm
Mootor ZMZ-4905
Mootori võimsus 2 x 120 hj
Meeskond 3+8 inimest

BTR-70 (GAZ-4905) on Nõukogude Liidus valmistatud amfiibne soomustransportöör.

Taktikalis-tehnilised andmed

Mõõdud ja massiandmed

  • Pikkus: 7535 mm
  • Laius: 2800 mm
  • Kõrgus: 2235 mm
  • Kliirens: 475 mm
  • Lahingukaal: 11,5 t

Relvastus

  • Tornirelvade tõstenurk –5...+30°
  • 14,5 mm kuulipilduja KPVT
    • Sihikuline laskekaugus:
    • Lahingukomplekt: 500 padrunit
  • 7,62 mm kuulipilduja PKT
    • Sihikuline laskekaugus:
    • Lahingukomplekt: 2000 padrunit

Kaitstus

  • Soomuskaitse
    • Kere esiosa 8...10 mm
    • Kere küljed ja tagaosa 6 mm
    • Torn 6 mm
    • Katus 6 mm
  • Keemiakaitse

Jõuseade, liikuvus

  • Vedelikjahutusega bensiinimootor ZMZ-4905
    • Silindrite arv ja asetus: V8
    • Võimsus: 2 x 120 hj
    • Kütusekulu: 45 l/100 km
  • Kiirus maanteel: 80 km/h
  • Sõidukaugus: 400 km

Meeskond

  • Komandör
  • Sihtur
  • Juht-mehaanik
  • Kuni 7 sõitjat dessandina

Kirjeldus

BTR-70 on üldpõhimõttelt sarnane oma eelkäija, BTR-60PB-ga. Muutustena on madaldatud siluetti, paigaldatud võimsam jõuseade ja toodud dessandi jalastumisluugid korpuse külgseintelt keskele rataste vahele. Soomus on paksem ja kummid peavad läbitorkamisele paremini vastu. Mootoreid on 2 ja need peavad töötama sünkroonitult. BTR-70 on täielikult ujumisvõimeline. Esiosas paikneb vints tõmbejõuga 6 t ja pikkusega 50 m. Rehvide rõhk on reguleeritav rehvirõhu keskkontrollsüsteemiga juhi kõrval, mis tagab suurema läbivuse. Paigaldatud on raadiojaam R-123M ja pardasidesüsteem R-124.

Relvastusse kuuluvad tornis raskekuulipilduja KPVT ja kuulipilduja PKT. Soomuki allüksuse relvastuses on ühtlasi 2 Igla või Strela-3 kantavat õhutõrjeraketti, granaadiheitja RPG-7 millele võivad lisanduda 2 AGS-17 automaatgranaadiheitjat, mis võtavad enda alla kahe jalaväelase kohad.

Juhi optilised seadmed on 3 periskoopi TNPO-115 ja päevanägemisseade TNP-B, mille saab asendada öönägemisseadmega TVNO-2B. Soomuki ülemal on samuti 3 periskoopi TNPO-115 ja kas päevanägemissüsteem TPKU-2B või öönägemissüsteem TKN-1S, mis töötab koos infrapunavalgusseadmega OU-3GA-2. Torn on varustatud PP-61AM või 1PZ-2 periskoopsihikuga sihturi jaoks ja jalaväelased dessandiruumis on varustatud TNP-B seadmetega.

Rataste vahel asuvad jalastumisluugid on kitsad ja natuke ohtlikud, sest masina liikuma hakates on oht jääda rataste alla. Samal ajal on dessant väljumise-sisenemise ajal paremini varjatud. Nõukogude Armee eeskirjad nägid näiteks ette vägede jalastumise liikuvalt sõidukilt.

Ajalugu

BTR-70 joonisena

BTR-70 töötati välja 1960. aastate lõpus ja otsustati võtta relvastusse 21. augustil 1972 BTR-60 järeltulijana. Avalikkusele näidati seda transportööri esimest korda siiski alles 1980. Soomukit BTR-70 kasutati laialt Afganistani sõjas. Kokku on toodetud üle 10 000 seda tüüpi soomuki.

BTR-70 vahetas välja BTR-80. Siiski on ta siiani paljude riikide relvastuses, sest seda on eksporditud nii teistele Varssavi pakti maadele kui teistele liitlastele. On üritatud ka asendada kapriisseid bensiinimootoreid ja suurendada dessandiluuke.

Kasutamine relvajõududes

Tänapäeval kasutatakse soomukeid BTR-70 kõige rohkem Venemaal (2000), Ukrainas (1026), Iraanis (1000), Bangladeshis (üle 500) ja Hiinas (500). Kogu maailmas on neid relvastuses üle 6500.

Rumeenia tootis litsentsi alusel soomukeid BTR-70 ise, kuid lisaks töötas välja täiustatud modifikatsiooni TAB-77. Sellel on asendatud torn ja bensiinimootorid.


Eesti kaitseväelastel või kaitseliitlastel õnnestus 1990. aastate algul Vene armeelt üle võtta mõned BTR-70d. Kaitseväe Lahingukoolis kasutati ühte neist väljaõppes kuni 1990. aastate lõpuni. Osa kasutati sihtmärkidena. Kaitseliidu Harju Maleva käsutuses oli veel 2000. aastatel samuti üks BTR-70 tüüpi soomuk, mille väidetavast kadumisest puhkes 2005. aastal skandaal.

Vaata ka

Välislingid

Postimees: Kadunud soomuk toob Kaitseliitu lauskontrolli