Benckendorff

Benckendorffi suguvõsa aadlivapp
Benckendorffi suguvõsa krahvivapp

Benckendorff (vene keeles Бенкендорф) on baltisaksa rae- ja aadlisuguvõsa. Tänapäeval elavad suguvõsaliikmed Austrias, Belgias, Hollandis, Inglismaal, Saksamaal ja Venemaal.

Ajalugu

Esimeseks teadaolevaks suguvõsa liikmeks oli Salzwedelist pärit Andras Benckendorff, kes teenis Poola sõjaväes ja asus elama Riiga. Tema poeg Johann Benckendorff (surnud 1615) oli juba Riia raehärra. Viimase pojapoeg Johann Benckendorff (1626–1680) oli Riia raehärra ja bürgermeister, ning tõsteti aadliseisusse 1674. aastal[1] (vastavalt 1660. aasta Rootsi aadliseadusele andis rae vanembürgermeistri ametikoht päriliku aadliseisundi).

1765. aastal immatrikuleeriti suguvõsa Liivimaa ja 1773. aastal Eestimaa rüütelkonna aadlimatriklisse.

Alexander von Benckendorff koos oma järglastega sai 8. novembril 1832 keiser Nikolai I-lt Venemaa Keisririigi krahvitiitli, kuid kuna tal puudusid meessoost järglased, siis 15. novembril 1832 laienes krahvitiitel ka tema vennapojale Konstantin von Benckendorffile ning viimase meessoost järglastele.

Krahv Alexander von Benckendorff (1781–1844)

Suguvõsa liikmeid

Benckendorffide suguvõsavapp (1, 4) ja von Broitzenite (2), von Diepenbrockide (5), Dinggravenite (6), von Ostmannide (7) Starenschöldide suguvõsavapid. Johann Christoph Brotze kogust

Benckendorffi suguvõsa mõisavaldused

  • Eestimaa kubermang:
    • Ao (Hackeweid) (1845−1903, naisliinis kuni 1919), Jäneda (Jendel) (1833−1919), Kabala (Kappel) (1824−u 1834 pandi-, u 1834−1874 pärusvaldus), Kehtna (Kechtel) (1824−u 1834 pandi-, u 1834−1874 pärusvaldus), Keila-Joa (Schloß Fall) (1827 pandi-, 1827−1869 pärusvaldus, majoraat aastast 1844), Kiltsi (Schloß Aß) (1778−1816), Kuie (Kui) (1790−1803, pandivaldus), Käesalu (Kaesal) (1837−1869, majoraat aastast 1844), Liigvalla (Löwenwolde) (1833−1903, naisliinis kuni 1919), Meremõisa (Merremois) (1837−1869, majoraat aastast 1844), Tolli (Pargenthal) (1775−1778), Varangu (Warrang) (1819−1820 pandi-, 1820−1903 pärusvaldus, naisliinis kuni 1919), Vorsti (Sternhod) (1778−1816)
  • Kaluga kubermang:
    • Starina
  • Moskva kubermang:
    • Vinogradovo
  • Tambovi kubermang:
    • Sosnovka (XVIII sajandi lõpp−1918)

Viited

Kirjandus

  • Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd III. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930. Lk 28-36 [2]; parandused lk 9 [3].
  • Hupel, August Wilhelm. Materialen zu einer estländischen Adelsgeschichte. − Nordische Miscellaneen. Riga: Hartknoch, 1789. Lk 42-45 [4].
  • Бороздин, К. М. Опыть исторического родословия дворянь и графовь Бенкендорфовь. Санктпетербургь: Вь типографий Императовской Российской Академия, 1841 [5].
  • Долгорукой, Князь Федорь. Родословный сборникь (сь гербами). С.-Петербургь: Типография п. ф. "Электро-Типография Н. Я. Стойковой", 1913. Lk 1-2 [6].

Välislingid