Bonneville'i järv
Bonneville'i järveks (inglise keeles Lake Bonneville) kutsutakse Põhja-Ameerika lääneosa suurimat hilispleistotseeni paleojärve Suures nõos. See oli Niobrarani mere jäänuk.[1] See tekkis vastusena sademete hulga suurenemisele ja aurustumise vähenemisele jahedama temperatuuri tõttu. Bonneville'i järv kattis suure osa praegusest Utah' osariigist ja ulatus kõrgeimal tasemel tänapäeva Idaho ja Nevada piirkondadesse.
Sellest moodustusid Suur Soolajärv, Utah' järv ja Sevieri järv.
Nimetus
Bonneville'i järvele andis Metsiku Lääne maadeuurija Benjamin Louis Eulalie de Bonneville'i järgi nime geoloog Grove Karl Gilbert.
Viited
Vaata ka
- Lahontani järv
Välislingid
Bonneville'i järv – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis