Bouvet' saar
Bouvet' saar on asustamata saar Atlandi ookeani lõunaosas. Selle geograafilised koordinaadid on 54° 26′ S, 3° 24′ E.
Seda peetakse üheks maailma kõige kõrvalisemaks ja üksildasemaks paigaks. Bouvet' saare ja seda ümbritsevate pisisaarte kaugus lähimast muust maismaast (Goughi saarest Atlandi ookeanis) on üle 1600 km. Selle näitaja poolest on tegu maailma kõige kõrvalisema saarerühmaga. Lähim manner on Antarktis, mille osa Kuninganna Maudi maa on Bouvet' saarest umbes 1700 km kaugusel. Kaplinnast jääb Bouvet umbes 2560 km edelasse.
Saare pindala on umbes 49 km². Tema laius (põhja-lõunasihis) on umbes 7 km ja pikkus (ida-läänesihis) umbes 10 km.
Õiguslik staatus
Bouvet' saar koos ümbritsevate pisisaartega on Norra sõltlasala (biland), mis ei ole Norra Kuningriigi osa ja mida pole silmas peetud Norra põhiseaduse §-is 1, mis ütleb: "Norra Kuningriik on vaba, sõltumatu ja jagamatu riik."[1] See tähendab, et tema loovutamine teistele riikidele ei ole põhiseadusevastane. Saare staatust reguleerivad Norra seadus 27. veebruarist 1930 nr 3 "Lov om Bouvetøya, Peter I's øy og Dronning Maud Land m.m.", millega see võeti Norra võimu alla, Stortingi otsus 23. aprillist 1931 ja kuninglik teadaanne 14. jaanuarist 1939.
Ükski riik ei vaidlusta Norra suveräänsust Bouvet' saare üle.
Saar on suveräänsete õigustega üksus Norra kuningriigi koosseisus. Seal kehtib Norraga sama vööndiaeg, Kesk-Euroopa aeg (UTC+1). Bouvet' saarel ei ole oma sihtnumbrit ega telefoni maakoodi, kuid tal on interneti tippdomeen (.bv) (mida küll ei kasutata) ja ISO maakood 074.
Ajalugu
Saare avastas 1. jaanuaril 1739 troopilist paradiisi otsides prantsuse meresõitja Jean-Baptiste Charles Bouvet de Lozier, kes küll ei suutnud saarel randuda, kuid määras selle koordinaadid. Ta nimetas saare Ümberlõikamise neemeks, sest uskus, et on leidnud toona tundmatu lõunamandri (Antarktise) tipu. Nagu hiljem selgus, oli saare pikkuskraad määratud valesti; seetõttu ei suudetud saart kaua aega uuesti leida (James Cook ja James Clark Ross ei leidnud seda), ning vahepeal isegi arvati, et seda pole tegelikult olemas. 1808. aastal leidsid inglise vaalakütid James Lindsay ja Thomas Hopper saare uuesti ja alles 1899 määras Saksamaa süvamereekspeditsioon õigesti selle koordinaadid.
1822 maabus saarel ameeriklane Benjamin Morell ja andis sellele nime Bouvet. 19. sajandil kuulus saar Briti kroonile. 1. detsembril 1927 kuulutas Norra Antarktika-ekspeditsioon saare Norra omaks. 19. novembril 1928 andis Suurbritannia parlament saare ametlikult Norra valdusse.
Loodus
Saar on 57 km2 suur (mõnedel andmetel 49 km2), 935 m kõrge (mõnedel andmetel 780 m) ja vulkaanilise tekkega. Saare moodustabki aktiivne vulkaan ja selle nõlvu katvad liustikulised jääväljad (üle 90%) ning järsud merre laskuvad kaljud. Saare vulkaan on üpris unikaalne, kuna selle kraatris asub pidevalt hõõguv laavajärv. Bouvet jääb Kaplinnast 2560 km edelasse ja Antarktikast, Kuninganna Maudi maast 1690 km põhja poole. Saare ümbruse klimaatilised tingimused on väga ebasõbralikud. Seal on pidevalt tugevad tuuled ja tormid, niiskus, udu ja lumetormid. Seetõttu on saart külastatud väga harva ja luhtunud on ka katsed rajada sinna alalist meteoroloogiajaama. Samuti pole saarel inimesi talvitunud. Alates 1977. aastast on saarel olnud mitu automaatset ilmajaama, mis sealses karmis kliimas pole kuigi kaua püsinud. 2007. aasta satelliidifotode põhjal arvatakse, et hävinenud ja merre on paiskunud ka viimane, 1994 püstitatud ilmajaam. Saart külastavad aeg-ajalt raadioamatöörid, kasutades siis tähisega "3Y0E" algavat kutsungit. Ka 2008. aasta algul viibis seal Norra uurimislaev Agulhas teadusekspeditsiooni ja mõne raadioamatööriga.
Kuna saar on järskude kaljuste kallastega, pääseb sinna kõige lihtsamalt helikopteriga.
Saare kaljudel kasvavad mõned samblad, samblikuliigid ja mõned muud taimed. Rannal võib leida pingviine, hülgeid ja kotikuid, samuti mitmesuguseid merelinde. 1971. aastast on saar koos ümbritseva merealaga kuulutatud loodusreservaadiks.
19. sajandil leiti saare lähedalt ka tema väike kaaslane, mis hävines ilmselt aastatel 1895–1896 toimunud vulkaanipurske tagajärjel.
Vaata ka
- Norra sõltuvad territooriumid ja eristaatusega piirkonnad
Viited
Välislingid
Artikli kirjutamisel on kasutatud norra Vikipeedia artikleid no:Bouvetøya ja no:Norske biland og områder med særstatus seisuga 25.3.2009. ja raamatut "Maailma loodusimed", 1997, lk. 206-207, ISBN 9985-866-09-6.