Cardiffi lennujaam
| Cardiffi lennujaam | |||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Maes Awyr Caerdydd | |||||||||
 Cardiffi lennujaama terminalihoone (2010) | |||||||||
| IATA: CWL – ICAO: EGFF | |||||||||
| Üldandmed | |||||||||
| Tüüp | tsiviillennuväli | ||||||||
| Asukoht | Rhoose, Wales | ||||||||
| Avati | 1952 | ||||||||
| Üldkõrgus | 67 m | ||||||||
| Koordinaadid | 51° 23′ 48″ N, 3° 20′ 36″ W | ||||||||
| Kaart | |||||||||
  | |||||||||
| Lennurajad | |||||||||
| |||||||||
Cardiffi lennujaam (IATA: CWL, ICAO: EGFF) on ainus rahvusvaheline lennujaam Walesis, see asub 15,7 km Cardiffi kesklinnast edelas Vale of Glamorganis. Lennujaam on alates 2013. aastast Walesi valitsuse omandis.[1]
2021. aastal oli see 123 000 reisijaga Suurbritannia lennujaamadest reisijate arvu poolest 25. kohal.[2] Võrreldes koroonapandeemiaeelsete aastatega läbib lennujaama oluliselt vähem reisijaid. Võrdluseks: 2019. aastal läbis lennujaama 1,56 miljonit reisijat.[3]
Ajalugu
Algusaastad
Vale of Galmorganis asuvale lennujaamale pandi alus 1940. aastal, kui sinna loodi Suurbritannia kuningliku õhuväe (RAFi) lennubaas. 1950. aastatel hakati hindama õhuväe kasutada olnud lennuvälja potentsiaali kommertslennujaamana ning see päädis uue terminalihoone valmimisega 1952. aastal. Samal aastal avati Dublini lennuliin, mida opereeris Aer Lingus.[4]
1962. aastaks väljusid Cardiffist lennud Prantsusmaale, Põhja-Iirimaale (Belfasti) ja Iirimaale (Corki). Kui 1980. aastate esimesel poolel kogusid üha enam populaarsust lennuliinid Vahemere äärde ning lende hakati korraldama ka üle Atlandi ookeani Kanadasse, siis pikendati lennuvälja lennurada 229 m võrra. See võimaldas lennujaamal teenindada ka suuremaid lennukeid, näiteks Boeing 747.[4]
Tänapäev
Lennujaamast lähtuvad või seda läbivad järgmiste lennufirmade liinilennud: Aer Lingus, Ryanair, Vueling, TUI, KLM.[5] Peamised rahvusvahelised sihtkohad, kuhu otselennud viivad, asuvad Euroopas, näiteks Holland, Kreeka, Itaalia ja Hispaania.[6]
Cardiffi lennujaam kasutab alates 2019. aastast sajaprotsendiliselt taastuvallikatest pärinevat energiat ja valgusallikatena vaid energiatõhusaid LED-lahendusi. 2040. aastaks püüab lennujaam saavutada süsinikuneutraalsuse.[7]
-
Cardiffi lennujaama juhtimistorn -
British Airwaysi Boeing 747 lennukid Cardiffi lennujaamas enne elutsükli viimaseid lende
Lennurada
Cardiffi lennujaamal on üks lennurada tähisega 12/30. Lennuraja pikkus on 2354 m ja laius 45 m. Tegemist on soonitud asfaltkattega rajaga, mistõttu on võrreldes tavalise rajaga paremini tagatud õhusõiduki rataste haardumine erinevates ilmastikuoludes.
Rajatised
Cardiffi lennujaamal on lennureisijate teenindamiseks üks terminalihoone.
Lennujaama alal asub British Airwaysi hooldusangaar, kus teenindatakse vaid ettevõtte pikamaalennukeid. Seal saab teenindada korraga kuni viit õhusõidukit, sealhulgas Boeing 777 ja Boeing 787. Lisaks üldhooldusele tehakse seal ka spetsiifilisemaid interjööri- ja elektroonikatöid.[8]
Lennujaama alal tegutsevad väiksemad lennukoolid ning territooriumil on angaarid ja eraldi parkimisala ka väikelennukite jaoks. See ala paikneb peaterminalist edelas ja on reisilennukitest eraldatud.
Viited
- ↑ "eAIS Package United Kingdom". NATS UK. Vaadatud 22. märts 2023.
- ↑ "Air transport: 2021". GOV.WALES. Vaadatud 22. märts 2023.
- ↑ "Passenger survey report 2019". UK Civil Aviation Authority. Vaadatud 22. märts 2023.
- ↑ 4,0 4,1 "Media centre". Cardiff Airport. Vaadatud 22. märts 2023.
- ↑ "Airlines". Cardiff Airport. Vaadatud 22. märts 2023.
- ↑ "Destinations". Cardiff Airport. Vaadatud 22. märts 2023.
- ↑ Saraogi, V (20. september 2019). "Cardiff Airport aims to become a carbon neutral airport by 2040". Airport Technology. Vaadatud 6. aprill 2023.
- ↑ "Cardiff Engineering". British Airways - Careers. Originaali arhiivikoopia seisuga 5. jaanuar 2023. Vaadatud 22. märts 2023.