Charles Blacker Vignoles

Charles Blacker Vignoles (31. mai 1793 Woodbrook, Wexford, Iirimaa – 17. november 1875 Hythe^[1], Southamptoni lähedal) oli Briti insener ja raudteede ehitaja.

Ta sündis Iirimaal, tema esivanemad olid prantsuse hugenotid. Vignoles kasvas üles Londonis vanaisa matemaatikaprofessor Charles Huttoni perekonnas. Ta sai hea hariduse matemaatika ja õigusteaduse alal.

1814. aastal astus ta hertsog Wellingtoni armeesse. Teenis Hispaanias, Hollandis ja Kanadas. Lahkunud sõjaväeteenistusest tegeles topograafiliste töödega USA lõunaosariikides.

1841. aastal sai ta University College Londoni esimeseks tsiviilehituse professoriks.

Aastatel 1863–1865 oli ta Kuningliku Astronoomiaseltsi asepresident ja 1869–1871 Institution of Civil Engineersi president.^[1]

Vignoles oli Photographic Society of Londoni (praegu Royal Photographic Society) asutajaliige.^[1]

1926. aastal naasis ta Londonisse, kus töötas insenerina Londoni dokkides, seejärel töötas George Rennie abina raudteeprojektide koostamisel (tulevased raudteed London–Brighton ja Liverpool–Manchester).

1830.–1860. aastatel töötas Vignoles Suurbritannia raudtee-ehituses peainseneri, projekteerija ja konsultandina.

Ta töötas insenerina ja eksperdina ka välismaal, sealhulgas Taunuse raudteel Saksamaal, Šveitsis, Tudela–Bilbao raudtee ehitusel Hispaanias (1855–1864) ja Brasiilias (1860).

1830. aastate teisel poolel täiustas Vignoles ameeriklase Robert L. Stevensi 1831. aastal leiutatud tasapinnalise rööpatallaga rööpa profiili, viies rööpatalla veelgi laiemaks, et sellesse oleks võimalik puurida augud. Sellise profiiliga rööpaid kasutati esmakordselt Londoni–Croydoni raudteel (1836–1839). Hiljem jäi Vignoles'i rööbas tähistama laiema rööpatallaga rööbast^[2].

1846. aastal kutsuti ta rajama esimest alalist silda üle Dnepri jõe Kiievis. Rippsilla projekteerimine algas 1846. aastal. Teda konsulteeris William Tierney Clark, Budapesti kettsilla projekteerija. Silla ehitustööd kestsid 1848–1953. Sild sai tolle aja üheks suuremaks sillaks Euroopas ja oli esimene paljuavaline rippsild Euroopas.

• 1829 – valiti Kuningliku Astronoomiaseltsi liikmeks (fellow)^[1]
• 1855 – valiti Londoni Kuningliku Seltsi liikmeks