Chesapeake'i lahing

Chesapeake'i lahing
Osa Ameerika iseseisvussõjast ja Yorktowni piiramisest
Toimumisaeg	5. september 1781
Toimumiskoht	Virginia neemede lähedal, Virginia koloonia, Suurbritannia koloniaalimpeerium, Atlandi ookean (tänapäeva Virginia, Ameerika Ühendriigid)
Osalised
Prantsusmaa Suurbritannia
Väejuhid või liidrid
François Joseph Paul de Grasse Thomas Graves (WIA)
Jõudude suurus
24 liinilaeva 1542 kahurit 19 liinilaeva 1410 kahurit
Kaotused
220 hukkunut või haavatut 2 kahjustatud laeva 90 hukkunut 246 haavatut 5 kahjustatud laev 1 iseuputatud laev

Chesapeake'i lahing (ka Virginia neemede lahing või neemede lahing) oli Ameerika iseseisvussõja merelahing, mis leidis aset 5. septembril 1781 Chesapeake'i lahe lähedal. Vastamisi olid Suurbritannia laevastik kontradmiral Thomas Gravesi juhtimisel ja Prantsuse laevastik kontradmiral François Joseph Paul de Grasse'i juhtimisel. Lahing oli strateegiliselt tähtis, kuna brittide lüüasaamine tähendas, et Suurbritannia kuninglik merevägi ei saanud minna appi Yorktowni piiramisse lõksu jäänud Charles Cornwallise vägedele. Prantslased saavutasid merel ülekaalu ja aitasid Prantsuse-Ameerika armeesid abivägede ja suurtükitulega. See oli Yorktowni piiramisel määrava tähtsusega ning aitas kaasa Kolmeteistkümne koloonia iseseisvumisele.

Admiral de Grasse'il oli valik, kas rünnata Briti vägesid Virginias või New Yorgis, ta valis esimese ning jõudis Chesepeake'i augusti lõpus. Admiral Graves sai teada, et de Grasse oli Lääne-Indiast Põhja-Ameerikasse jõudnud ning et Prantsuse admiral de Barras oli saabunud Newportist Rhode Islandilt. Ta oletas, et prantslased koondavad Chesapeake'is jõud. Graves proovis neid ennetada ning seilas Sandy Hookist New Yorgi sadamast 19 liinilaevaga 5. septembri hommikul Chesapeake'i, kuid kohalejõudes olid prantslased seal juba valmis. De Grasse oli kogunud kokku 24 liinilaeva. Pärast tundidepikkust manööverdamist algas kahetunnine lahing, laevastikud laupkokkupõrkesse ei sattunudki. Lahing oli tasavägine, kuigi britid kandsid raskemaid kaotusi. Lahing lõppes päikeseloojanguga. Brittide taktikat Chesapeake'i lahingus on sellest ajast küsimärgi alla seatud.

Järgmised paar päeva seilasid kaks laevastikku pidevas silmkontaktis, kuid de Grasse eelistas britid rannikust eemale meelitada, et teha ruumi de Barrasele, kes varustuse ja abivägedega jõudis. Ta jättis britid maha 13. septembril ning naasis Chesapeake'i, kuhu de Barras oli juba jõudnud. Graves läks tagasi New Yorki, et valmistuda uueks pealetungiks, kuid kui ta 19. oktoobril uuesti liikuma sai, oli Cornwallis juba lüüa saanud.

• Ameerika iseseisvussõda

• Allen, Joseph (1852). Battles of the British Navy. London: Henry G. Bohn. OCLC 5852951.
• Antier, Jean-Jacques (1991). L'Amiral de Grasse, héros de l'indépendance américaine. Rennes: Éditions de la Cité, Ouest-France. ISBN 9-782737-308642.
• Contenson, Ludovic (1934). La Société des Cincinnati de France et la guerre d'Amérique (1778-1783). Paris: éditions Auguste Picard. OCLC 7842336.
• Castex, Jean-Claude (2004). Dictionnaire des Batailles Navales Franco-Anglaises. Presses Université Laval. ISBN 2-7637-8061-X.
• Coppolani, Jean-Yves; Gégot, Jean-Claude; Gavignaud, Geneviève; Gueyraud, Paul (1980). Grands Notables du Premier Empire, Volume 6 (prantsuse). Paris: CNRS. ISBN 978-2-222-02720-1. OCLC 186549044.
• Davis, Burke (2007). The Campaign that Won America. New York: HarperCollins. OCLC 248958859.
• Duffy, Michael (1992). Parameters of British Naval Power, 1650–1850. University of Exeter Press. ISBN 978-0-85989-385-5. Vaadatud 8. veebruaril 2016.
• Gardiner, Asa Bird (1905). The Order of the Cincinnati in France. United States: Rhode Island State Society of Cincinnati. OCLC 5104049.
• Grainger, John (2005). The Battle of Yorktown, 1781: A Reassessment. Rochester, NY: Boydell Press. ISBN 978-1-84383-137-2.
• de Grasse, François Joseph Paul; et al. (1864). The Operations of the French fleet under the Count de Grasse in 1781–2. New York: The Bradford Club. OCLC 3927704.
• d'Hozier, Louis (1876). L'Impot du Sang: ou, La Noblesse de France sur les Champs de Bataille, Volume 2, Part 2 (prantsuse). Paris: Cabinet Historique. OCLC 3382096.
• Ketchum, Richard M (2004). Victory at Yorktown: the Campaign That Won the Revolution. New York: Henry Holt. ISBN 978-0-8050-7396-6. OCLC 54461977.
• Lacour-Gayet, Georges (1905). La marine militaire de la France sous le règne de Louis XVI. Paris: Honoré Champion. OCLC 763372623.
• Larrabee, Harold A (1964). Decision at the Chesapeake. New York: Clarkson N. Potter. OCLC 426234.
• Linder, Bruce (2005). Tidewater's Navy: an Illustrated History. Annapolis, MD: Naval Institute Press. ISBN 978-1-59114-465-6. OCLC 60931416.
• Mahan, Alfred Thayer (1890). Influence of sea power upon history, 1660–1783. Boston: Little, Brown. ISBN 978-1404739154. OCLC 8673260.
• Ministère de la Marine et des Colonies. Revue Maritime et Coloniale, Volume 75 (prantsuse). Paris: Berger-Levrault. OCLC 21397730.
• Musée de la Marine (2019). Mémorial de Grasse (prantsuse). Grasse: Sud Graphique.
• Morrissey, Brendan (1997). Yorktown 1781: The World Turned Upside Down. London: Osprey Publishing. ISBN 978-1-85532-688-0.
• Weigley, Russell (1991). The Age of Battles: The Quest For Decisive Warfare from Breitenfeld to Waterloo. Indiana University Press. ISBN 0-7126-5856-4.
• Annales maritimes et coloniales / 1, Volume 3 (prantsuse). Paris: L'Imprimerie Royale. 1818. OCLC 225629817.
• Troude, Onésime-Joachim (1867). Batailles navales de la France (prantsuse). Kd 2. Challamel ainé.
• Bulletin de la Société d'Etudes Scientifiques et Archéologiques de Draguignan et du Var, Volumes 25–26 (prantsuse). Draguignan: Latil Frères. 1907. OCLC 2469811.
• "National Park Service – Cape Henry Memorial". National Park Service. Vaadatud 3. augustil 2010.
• The Magazine of American History with Notes and Queries, Volume 7. New York: A. S. Barnes. 1881. OCLC 1590082.