Dalmaatsia keel

Dalmaatsia keel (dalmaatsia keeles langa dalmata või dalmato, itaalia keeles lingua dalmatica või dalmatico, horvaadi keeles dalmatski) on väljasurnud romaani keel, mida räägiti Dalmaatsia piirkonnas tänapäeva Horvaatia ja Montenegro rannikul kuni Kotori linnani välja. Nimi viitab illüüria keelerühma kuulunud hõimule dalmaatidele. Raguusa murre oli Raguusa Vabariigi ametlik keel suure osa oma keskaegsest ajaloost, kuni teised kohalikud keeled selle järk-järgult välja tõrjusid.

Dalmaatsia keele viimane kõneleja Tuone Udaina suuri 1898. aastal.^[1]

Dalmaatsiakeelsed elanikud elasid Zadari (Jadera), Trogiri (Tragur, Traù), Spalato (Split; Spalato), Ragusa (Dubrovnik; Raugia, Ragusa) ja Kotori (Cattaro) rannikulinnades ning Krki (Vikla, Veglia), Cresi (Crepsa) ja Rabi (Arba) saartel.

Vaata ka

• Istrioti keel

Viited