Douai

Douai
Pindala	16,9 km²[1]
Elanikke	39 648 (1.01.2021)[2]
Koordinaadid	50° 22′ N, 3° 5′ E

Douai ([dwɛ]; hollandi: Dowaai) on vald Põhja-Prantsusmaal Nordi departemangus Douai kantonis. See on departemangu alamprefektuur. Paikneb Scarpe jõe ääres, seal asub üks piirkonna tähelepanuväärsemaid kellatorne.

Majandus

Linna peamised tööstused on keemia- ja metallitööstused. Renault omab suurt sõidukite kokkupanemistehast linna lähedal, mis on tootnud palju tuntud Renault' sõidukeid, nagu R14, R11, R19 ning nüüd Mégane ja Scenic.

Transport

Gare de Douai raudteejaam teenindab kohalikke ronge Lille'i, Arrasi, Lensi, Amiensi, Saint-Quentini ja Valenciennesi suunal. See on ühendatud ka TGV-võrguga, kiirrongidega Pariisi, Lyoni, Nantes'i ja teistesse linnadesse.

Ajalugu

Selle koht vastab tõenäoliselt 4. sajandi Rooma linnusele nimega Duacum. Alates 10. sajandist oli linn Flandria krahvide romaani vasall. Linnast sai keskajal õitsev tekstiilituru keskus, ajalooliselt tuntud kui Douay. 1384. aastal läks Flandria krahvkond Burgundia hertsogite valduste hulka ja 1477. aastal Habsburgidele.

1667. aastal vallutasid Douai Louis XIV väed ja 1668. aasta Aacheni rahuga loovutati linn Prantsusmaale. Järjestikuste piiramiste ajal 1710–1712 hävitas Briti armee Douai peaaegu täielikult. 1713. aastaks oli linn täielikult Prantsusmaasse sulandatud. Douaisse asus Parlement de Flandres.

Douai sattus Esimeses maailmasõjas vaenutegevusse ning 1918. aastal põletas linna osaliselt ja vabastas Briti armee Courtrai lahingu järel. Teine maailmasõda tõi Douaile ka märkimisväärset kahju. Linn on ikka veel piirkonna transpordi- ja ärikeskus, mis oli kuni 1960. aastateni tuntud oma Põhja-Prantsusmaa rikkaima söevälja poolest.

Kohalik La Brayelle'i lennuväli oli väga oluline Prantsuse lennunduse ajaloos. See tegutses 1907. aastast 1950. aastate keskpaigani. 1909. aastal oli see maailma esimese lennundusalase kohtumise koht ja Esimese maailmasõja okupatsiooni ajal oli see Manfred von Richthofeni (Punane parun) baas.

Vaatamisväärsused

Douai kaunistatud gooti stiilis kellatorni alustati 1380. aastal varasema torni kohas. 80 m kõrgune struktuur sisaldab muljetavaldavat kariljoni, mis koosneb 62 kellast ulatusega 5 oktaavi. Originaalid, mõni aastast 1391, eemaldati 1917. aastal Esimese maailmasõja ajal okupeerivate Saksa vägede poolt, kes kavatsesid need metalliks sulatada. Need pandi 1924. aastal pärast remonti tagasi, kuid 47 neist asendati 1954. aastal parema heli saavutamiseks. Veel üks suurem kell ülaosas, La nimega "Joyeuse", pärineb 1471. aastast ja kaalub 5,5 t. Kellamäng heliseb mehhanismi abil igal veerandtunnil, kuid neid mängitakse ka klaviatuuri abil laupäeva hommikuti ja muul ajal. 2005. aastal arvati kellatorn UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Märkimisväärne Porte de Valenciennes linnavärav, jäänuk linna endisest sõjalisest tähtsusest, ehitati 1453. aastal. Üks külg ehitati gooti stiilis, teine klassikalises stiilis.

• 
  Douai kellatorn, Camille Corot
• 
  Douai kellatorni detail.
• 
  Douai ülikooli kolledžid

Tuntud inimesi

• Jehan Bellegambe, varaflaami maalikunstnik
• François Cosserat (1852–1914), matemaatik ja insener
• Henri Edmond Cross, maalikunstnik
• Gaston Crunelle (1898–1990), klassikaline flöödimängija
• Charles-Alexandre de Calonne, riigimees
• Marceline Desbordes-Valmore, luuletaja
• Henri-Joseph Dulaurens, romaanikirjanik
• Giovanni da Bologna (sündides Jean de Boulogne), skulptor
• Jacky Hénin, poliitik ja Euroopa Parlamendi liige
• Corinne Masiero, näitleja
• André Obey, näitekirjanik
• Michel Warlop, džässviiuldaja
• Michel Wibault, (1897–1963), lennukikonstruktor ja leiutaja

Sõpruslinnad

• Harrow, Suurbritannia
• Recklinghausen, Saksamaa
• Kenosha, Ameerika Ühendriigid
• Dédougou, Burkina Faso
• Puławy, Poola
• Seraing, Belgia

Viited