Dunningi-Krugeri efekt

Dunningi-Krugeri efekt on kognitiivne moonutus ehk kognitiivne nihe, kus "inimesed jõuavad ekslikele järeldustele ja teevad sobimatuid valikuid, kuid nende ebakompetentsus jätab nad ilma metakognitiivsest võimest seda mõista"[1].

Seetõttu kogevad oskusteta inimesed illusoorset üleolekut, hinnates oma võimeid keskmisest kõrgemaks, mis on palju kõrgem tegelikkusest. Samas suurte oskustega inimesed kannatavad illusoorse alaväärsuse all ja seetõttu alahindavad oma võimeid. See viib ebaloomuliku tulemuseni, kus vähem kompetentsed inimesed hindavad oma võimekust kõrgemalt kui rohkem kompetentsed inimesed. See seletab samuti, miks tegelik kompetentsus võib nõrgendada eneseusaldust, kuna kompetentsed inimesed eeldavad vääralt, et teised omavad võrdväärset arusaama. "Niisiis ebakompetentsete väär kalibreerumine tuleneb veast enda suhtes, samas kui kõrge kompetentsusega isikutel tuleneb väär kalibreerumine veast teiste suhtes[1]."

Inglise matemaatik ja filosoof Bertrand Russell on kirjutanud juba 1930ndatel, et: "Maailma hädad tulevad sellest, et rumalad on liiga enesekindlad ja targad on täis ebakindlust."[2]

Efekti olemasolu on samas ka kahtluse alla seatud ning on viiteid, et see võib olla mõõteviga.[3]

Hüpoteesid

Seda nähtust on rea katsetega demonstreerinud Justin Kruger ja David Dunning, sel ajal mõlemad Cornelli Ülikoolist. Nende tulemused avaldati 1999. aasta detsembris ajakirjas Journal of Personality and Social Psychology.[1][4] Ent seda nähtust on endastmõistetavaks pidanud paljud filosoofid peaaegu sajand enne Kruger ja Dunningi uuringut (vaata Russelli tsitaati ülal).

Kruger ja Dunning mainisid mitmeid eelnevaid uuringuid, mis kalduvad sisendama, et nii erinevate oskuste puhul nagu loetu mõistmine, mootorsõiduki juhtimine ja male või tennise mängimine "tekitab teadmiste puudumine sagedamini eneseusaldust kui teadmised" (nagu ütles Charles Darwin).[5] Nad esitasid hüpoteesi, et tüüpiliste oskuste puhul, mida inimesed võivad vallata suuremal või vähemal määral,

  1. Ebakompetentsed isikud kalduvad üle hindama enda oskuste taset.
  2. Ebakompetentsetel isikutel ei õnnestu ära tunda teiste tegelikke oskusi.
  3. Ebakompetentsed isikud ei suuda ära tunda oma küündimatuse suurust.
  4. Kui neid õpetada, parandades nõnda olulisel määral nende oskuseid, tunnevad nad ära ja kinnitavad oma eelnevat oskuste puudumist.

Autorid toovad sisse analoogia anosognoosiaga – seisundiga, kus füüsilise puudega inimene näib ajukahjustuse tõttu olevat mitteteadlik oma puudest või salgab selle olemasolu. Sellist mitteteadmist võib esineda isegi raskete kahjustuste korral, nagu pimedus või halvatus.

Uuringud

Kruger ja Dunning kavatsesid testida neid hüpoteese Cornelli Ülikooli tudengitest valimiga, kes olid end kirja pannud erinevatele psühholoogia õppekavadele. Nad vaatlesid teostatud uuringute sarjas enesehindamist loogilise mõtlemise, grammatiliste oskuste ja huumori suhtes. Pärast oma testi skooride nägemist paluti neil uuesti oma positsiooni hinnata, misjärel kompetentsete grupp hindas oma positsiooni täpselt, samas kui ebakompetentsete grupp hindas ennast taas kõrgemale. Dunning ja Kruger märkisid,

Läbi nelja uuringu leidsid autorid, et oma testi sooritust ja võimekust hindasid jämedalt üle osavõtjad, kelle tulemus huumori, grammatika ja loogika testides oli alumises kvartiilis. Kuigi testi skoorid asetasid nad 12ndasse protsentiili, hindasid nad ise ennast olevat 62s.

Samal ajal kaldusid tõeliste teadmistega inimesed oma kompetentsust alahindama.

Jätku-uuringu tulemustest selgub, et ebakompetentsed tudengid parandavad nii oma oskuste taset kui ka võimet hinnata oma suhtelist õppeedukust (inglise class rank) ainult pärast ulatuslikku oskuste õppimist, milles nad varem näitasid puudujääke.

Nad võitsid aastal 2000 Ig Nobeli auhinna psühholoogia kategoorias aruandega "Unskilled and Unaware of It: How Difficulties in Recognizing One's Own Incompetence Lead to Inflated Self-Assessments".

Aastal 2003 avaldasid Dunning ja Joyce Ehrlingen (samuti Cornelli Ülikoolist) töö, milles uuriti üksikasjalikumalt, kuidas inimese vaade iseendale muutub, mõjutatuna välistest mõjutustest. Uuringu osavõtjatele (Cornelli Ülikooli tudengid) anti geograafiateadmiste testid, millest mõned pidid mõjutama positiivselt nende vaadet iseendale ja mõned negatiivselt. Seejärel paluti neil hinnata oma sooritust. Need, kes olid saanud positiivsed testi, teatasid oluliselt paremast sooritusest kui need, kes olid saanud negatiivse testi.[6]

Daniel Ames ja Lara Kammrath laiendasid seda tööd tundlikkusega teiste suhtes ja isikute tajuga sellest, kui tundlikud nad olid.[7] Burson Larrick ja Joshua Klayman[8] on oma töös pakkunud, et see efekt ei ole nii ilmne ning võib olla tingitud mürast ja moonutuse tasemetest.

Pärast mõningaid püüdeid testida alternatiivseid seletusi jõuavad Dunning, Kruger ja kaasautorid oma viimases kirjutises antud teemal kvalitatiivselt samade järeldusteni.[9]

Vaata ka

Viited

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 Kruger, Justin; Dunning, David (1999). "Unskilled and Unaware of It: How Difficulties in Recognizing One's Own Incompetence Lead to Inflated Self-Assessments". Journal of Personality and Social Psychology. 77 (6): 1121–34. DOI:10.1037/0022-3514.77.6.1121. PMID 10626367.
  2. ↑ Bertrand Russell, The Triumph of Stupidity (1933-05-10) in Mortals and Others: Bertrand Russell's American Essays, 1931-1935 (Routledge, 1998, ISBN 0-415-17866-5), p. 28
  3. ↑ "The Dunning-Kruger Effect Is Probably Not Real" mcgill.ca
  4. ↑ Dunning, David; Kerri Johnson, Joyce Ehrlinger and Justin Kruger (2003). "Why people fail to recognize their own incompetence". Current Directions in Psychological Science. 12 (3): 83–87. DOI:10.1111/1467-8721.01235.[alaline kõdulink]
  5. ↑ Charles Darwin (1871). "The Descent of Man". Sissejuhatus: lk 4. Vaadatud 14.03.2010.
  6. ↑ Joyce Ehrlinger; David Dunning (jaanuar 2003). "How Chronic Self-Views Influence (and Potentially Mislead) Estimates of Performance". Journal of Personality and Social Psychology. American Psychological Association. 84 (1): 5–17. DOI:10.1037/0022-3514.84.1.5.
  7. ↑ Daniel R. Ames; Lara K. Kammrath (september 2004). "Mind-Reading and Metacognition: Narcissism, not Actual Competence, Predicts Self-Estimated Ability". Journal of Nonverbal Behavior. Springer Netherlands. 28 (3): 187–209. DOI:10.1023/B:JONB.0000039649.20015.0e.
  8. ↑ Katherine A. Burson; Richard P. Larrick; Joshua Klayman;YUTAO (2006). "Skilled or Unskilled, but Still Unaware of It: How Perceptions of Difficulty Drive Miscalibration in Relative Comparisons" (PDF). Journal of Personality and Social Psychology. 90 (1): 60–77. DOI:10.1037/0022-3514.90.1.60.{cite journal}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)[alaline kõdulink]
  9. ↑ Ehrlinger, Joyce; Johnson, Kerri; Banner, Matthew; Dunning, David; Kruger, Justin (2008). "Why the unskilled are unaware: Further explorations of (absent) self-insight among the incompetent" (PDF). Organizational Behavior and Human Decision Processes (105): 98–121. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 11. juuni 2010. Vaadatud 3. juulil 2022.{cite journal}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)

Välislingid