Eesti NSV Riiklik Filharmoonia

Eesti Kontsert
Asutatud 1941
Peakorter Tallinn
Asukoht Estonia puiestee 4, 10148 Tallinn
Tegevuspiirkond Eesti; Peterburi Jaani kirik
Juht Kertu Orro
Veebileht Koduleht

SA Eesti Kontsert (lühend: EK) on 1941. aastal[1] Tallinnas asutatud riigietendusasutus.[2][3] Aastatel 1941–1989 kandis see nime Eesti NSV Riiklik Filharmoonia[2][3] ja 1989–1997 kontserdiorganisatsioon Eesti Kontsert.

Eesti Kontserdi direktorid on olnud 1989–1993 Oleg Sapožnin, 1999–2009 Aivar Mäe, 2009–2010 Marko Lõhmus (kohusetäitjana) ning 2010–2019 Jüri Leiten. Alates 2019. aastast juhib Eesti Kontsert Kertu Orro.

Aastas korraldab Eesti Kontsert Eestis ja välismaal kokku ligi 1300 kontserti. Nendest ligi 300 on koolikontserdid.[4]

Sihtasutuse hallata on Estonia kontserdisaal, Vanemuise kontserdimaja, Pärnu Kontserdimaja, Jõhvi kontserdimaja ja Peterburi Jaani kiriku kontserdisaal.

Eesti Kontsert annab välja kaks korda aastas ilmuvat muusikaajakirja Aplaus.

Ajalugu

Eesti NSV Riikliku Filharmoonia põhikirja järgi oli tegu „iseseisva loov-kunstilise organisatsiooniga, mis korraldab sümfoonilisi, kammermuusikalisi, solistide kontserte, segakoorilisi ja estraadikunsti ettekandeid, esijoones Tallinnas, aga ka teistes Eesti NSV linnades ja maakeskustes, teostab laialdast muusikakultuurilist arendamistööd, hangib uut repertuaari Filharmoonia kavatäitjaile ning hoolitseb muusika-kontserdilise tegevuse kunstilise taseme tõstmise eest“.[5]

Aastatel 1946–1949 tegutses Eesti NSV Riiklik Filharmoonia Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Kunstide Valitsuse ja 1953. aastast Eesti NSV Kultuuriministeeriumi Kunstide Peavalitsuse alluvuses.

Eesti NSV Riiklik Filharmoonia juures tegutsesid Eesti NSV Riikliku Filharmoonia meeskoor, Eesti NSV Riikliku Filharmoonia kammerkoor, Eesti NSV Riikliku Filharmoonia džässorkester Vana Toomas, Eesti NSV Riikliku Filharmoonia estraadiorkester, Eesti NSV Riikliku Filharmoonia keelpillikvartett, Eesti NSV Riikliku Filharmoonia tantsustuudio, Vanalinnastuudio, Hortus Musicus ja ansambel Laine.

Eestis NSV Riikliku Filharmoonia juures tegutses ka 1951. aastal loodud estraadiosakond, mille korraldatud üritustel esinesid muuhulgas Voldemar Panso ja Helmut Vaag ning Sulev Nõmmik ja Ervin Abel, Eino Baskin ja Jüri Järvet ja ka Georg Ots[6]. 1963. aastal avati estraadistuudio, kus on õppinud Vello Orumets, Katrin Karisma, Lii Tedre, Mare Garšnek, Tiina Talvik (Tiina Linna), Toivo Nikopensius, Boris Lehtlaan, Enn Eesmaa, Marju Kuut, Erich Krieger, Mare Väljataga, Merle Lilje, Krista Grinbergs, Reet Linna jt.

Suur osa Eesti estraadimuusikuid kuulus Eesti NSV Riikliku Filharmoonia juurde, ent osa oli ka teatrite, Eesti Televisiooni või Eesti Raadio koosseisus. Kontsertide korraldamisega tegelesid riiklikud kontserdiagentuurid, nagu Eesti Riiklik Filharmoonia, ning artistide esinemist teistes liiduvabariikides vahendas Sovkontsert ja välismaal Goskontsert.

Eesti NSV Riikliku Filharmoonia kaudu korraldati ka eesti artistide ja vokaal-instrumentaalansamblite: Apelsin, Fix, Magnetic Band, Vitamiin, Radar, Mahavok ja Ruja ning Jaak Joala, Tõnis Mägi, Gunnar Graps, Anne Veski jt. kontserte NSV Liidus. Esimesena hakkas mängima 1970. aastatel Venemaal ja mujalgi Nõukogude Liidus Apelsin.[7]

Eesti NSV Riikliku Filharmoonia direktor oli aastatel 1944–1951 Paul Varandi, Tiit Koldits,[8] 1981–1993 Oleg Sapožnin. Esimene direktor 1941. aastal oli Paul Karp.

Viited

  1. ↑ Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu 24. juuni 1941. a. määrus nr. 1229 «Eesti NSV Riikliku Filharmoonia põhikirja kinnitamise kohta» (ENSV Teataja 1941, nr. 64, art. 1028)
  2. ↑ 2,0 2,1 https://web.archive.org/web/20130511183258/http://www.concert.ee/tutvustus-ajalugu (vaadatud 27.02.2013)
  3. ↑ 3,0 3,1 EE 12. köide, 2003: 62.
  4. ↑ "Eesti Kontsert koduleht" https://eestikontsert.ee/meist/organisatsioonist/. https://eestikontsert.ee/meist/organisatsioonist/. 2. oktoober 2023. Originaali arhiivikoopia seisuga 27. juuni 2018. Vaadatud 2. oktoobril 2023. {netiviide}: vigane väärtus: |script-title=: missing prefix (juhend); välislink kohas |originaalpealkiri= ja |teised= (juhend)CS1 hooldus: teised (link)
  5. ↑ Eesti suurim kontserdikorraldaja saab kaheksakümneseks kultuur.postimees.ee, 4. veebruar 2021.
  6. ↑ Estraadiosakond loodi 60 aastat tagasi raha pärast epl.delfi.ee, 13.02.2001.
  7. ↑ Aimar Ventsel, Eesti estraadi invasioon ja Nõukogude kultuuritööstus www.vikerkaar.ee, juuli 2021.
  8. ↑ Tiit Koldits epl.delfi.ee, 22.08.1997.

Välislingid