Elu

 See artikkel on elu mõistest bioloogias, eksobioloogias ja tehiselu valdkonnas ning orgaanilisest elust Maal; üldise elumõiste kohta filosoofias ja teoloogias vaata artiklit Elu (filosoofia); elu aspektide kohta, mis puudutavad ainult inimest, vaata artiklit Inimese elu; teiste tähenduste kohta vaata Elu (täpsustus)


Elu (ladina vita, vanakreeka βίος) on ainevahetuslike rakulise ehitusega süsteemide aktiivsus.

Elu võib tähendada nii teatud protsesse kui neist hõlmatud organismide kogumit (rakkudest elustiku ja biosfäärini).

Elu, eluslooduse uurimisega tegeleb bioloogia.

Praeguste teadmiste kohaselt on elu eluprotsesside realisatsioon, teatud keeruka ehitusega üksustele (organismidele) omaste emergentsete protsesside kogum, mis annab neile võime vahetada ümbritseva keskkonnaga aineid ja energiat, töödelda informatsiooni, liikuda, kasvada ja paljuneda.

Elu tunnused

LiigidPerekonnadSugukondSeltsKlassHõimkondRiikDomeenElu
Taksonoomia

Sageli defineeritakse elu tarvilike tunnuste kaudu, mis elusolenditel ehk organismidel peavad olema:

  1. Homöostaas: adaptatsioon – sisekeskkonna regulatsioon püsiva oleku hoidmiseks.
  2. Organiseeritus: koosnemine ühest või mitmest rakust, mis on elu põhiüksus.
 Pikemalt artiklis Elusloodus#Eluslooduse organiseerituse tasandid

Nimetatud on ka teisi tarvilikke tunnuseid:

  1. eristatus ümbritsevast keskkonnast ja spetsiifiline liigiomane põhistruktuur;
  2. ainevahetus ka metabolism – biomolekulide komplekteerimine ainetest ka keemiliste reaktsioonide vahendusel füsioloogiliste protsesside toimumiseks: rakkude jagunemine, paljunemine, kasvamine ja apoptoos ning kaitsevõime ja energia kohalolu ja muundamisvõime;
  3. paljunemine – omataoliste järglaste tootmine päriliku informatsiooni abil;
  4. kasvamine – elusaine juurdekasv organismis rakkude hulga ja/või suuruse kasvu arvel;
  5. reageerimine sise- või väliskeskkonna füüsikalistele või keemilistele muutustele, kohastumisvõime keskkonnaga teatud piirides;

Elusaks võidakse lugeda eluvormi, mis vastab mõnele või enamikule nendest kriteeriumidest. Näiteks viirusi peetakse tihti elusa ja eluta piiripealseks nähtuseks, kuna väljaspool peremeesorganismi ei ole nad võimelised iseseisvalt elunema, kuid organismi, rakku sattununa muutuvad ja käituvad nad sageli iseseisva eluvormina, liikudes, toitudes ning elades ja paljunedes.

Elu kui nähtus

Elu on nähtus, mis eristab organisme, millele on omased enesealalhoiu- ja kommunikatsiooniprotsessid, pelkadest kehadest[1], mis ei osale sellistes protsessides kas nende lakkamise tõttu (surm) või kuna neil niisugused funktsioonid puuduvad ja neid nimetatakse elututeks.[2][3]

Eluks nimetatakse ka:

  • perioodi, mille vältel organism omab elu tunnuseid (nt inimelu);
  • kogu elusorganismide kogu (nt elu Maal);
  • teatud iseloomulikku elamisviisi või elu aspekti (nt maaelu, eraelu).

Elu biokeemiline alus

Elususe eelduseks on teatud orgaanilised ja anorgaanilised komponendid (molekulid ja ioonid; rakud, organellid, organid ja organismid), nende omavaheline, tihti geneetiliselt kodeeritud aga ka keskkonnast lähtuv, sobitatus struktuuridesse ja vastastikune biotoime ning elusorganismi funktsioneerimine tervikuna. Kogu meile tuntud elu põhineb teatud orgaanilistel molekulidel, mis sisaldavad süsiniku molekulide ahelaid. Need moodustavad kolloidse vesilahuse tilgakesi, mida ümbritsevad lipiididest ja valkudest kestad. Niisiis terve elusloodus on üles ehitatud süsinikuühenditest. Seda valdkonda uurib orgaanilise keemia haru biokeemia.

Kuigi vett ei loeta orgaaniliseks molekuliks, on raske elu ette kujutada ilma selle olemasoluta. Kõik elusad rakud sisaldavad vett. Rakkudes toimuvad ainevahetusprotsessid vajavad vee keskkonda. Vedelas olekus vee pidev olemasolu planeedil Maa arvatakse olevat üks hädavajalikest eeltingimustest, selleks et elu sai tekkida (keemiline evolutsioon), kesta ja areneda.

Eluvormid

 Pikemalt artiklis Bioloogia

Elustik

 Pikemalt artiklis Elustik

Elustik ehk bioota jaotub:

Elusolendite tähtsamad rühmad

 Pikemalt artiklis ''LUCA''

Organismid jagunevad kolme suurde domeeni: arhed, bakterid ja eukarüoodid. Organismide "ehituskiviks" on rakk. Paljud organismid (ainuraksed) koosnevad ühestainsast rakust, teised (hulkraksed) koosnevad aga rakkude geneetiliselt reguleeritud ja enamikus toimivatest süsteemidest.

Viirused

 Pikemalt artiklis Viiruste evolutsioon

Bakterid

 Pikemalt artiklis Bakterid

Arhed ehk arhebakterid

 Pikemalt artiklis Arhede evolutsioon

Eukarüoodid ehk päristuumsed organismid

 Pikemalt artiklis Eukarüootide evolutsioon

Protistid

 Pikemalt artiklis Protistide evolutsioon

Taimed

 Pikemalt artiklis Taimede evolutsioon

Seened

 Pikemalt artiklis Seente evolutsioon

Loomad

 Pikemalt artiklis Loomade evolutsioon

Inimese evolutsioon

 Pikemalt artiklis Inimese evolutsioon

Vaata ka

Viited

  1. ↑ Koshland Jr, Daniel E. (22. märts 2002). "The Seven Pillars of Life". Science. 295 (5563): 2215–2216. DOI:10.1126/science.1068489. PMID 11910092. Vaadatud 25.05.2009.
  2. ↑ Definition of inanimate. WordNet Search by Princeton University.
  3. ↑ "Merriam-Webster Dictionary". Merriam-Webster Dictionary. Vaadatud 21.06.2009.

Kirjandus

  • Schrödinger, Erwin. WHAT IS LIFE? The Physical Aspect of the Living Cell., Based on lectures delivered under the auspices of the Dublin Institute for Advanced Studies at Trinity College, Dublin, in February 1943, 1944, (vaadatud 30.05.2013) (pdf)
  • Peter Van Inwagen. Material Beings, Ithaca: Cornell University Press 1990.
  • Claus Emmeche. Defining Life, Explaining Emergence, 1997, 30.05.2013)
  • Noam Lahav, Shlomo Nir, Avshalom C. Elitzur. The emergence of life on Earth, Progress in Biophysics and Molecular Biology, Vol 75, Issues 1–2, 2001, pages 75–120. Osaline(vaadatud 30.05.2013)
  • IUPAC. Chemical evolution toward the origin of life, Pure Appl. Chem., Vol. 79, No. 12, pp. 2101–2117, 2007.doi:10.1351/pac200779122101.30.05.2013) (pdf)
  • Mark Bedau. The Nature of Life. – Steven Luper (toim). The Cambridge Companion to Life and Death, Cambridge: Cambridge University Press, 2014.

Eestikeelne kirjandus

Välislingid