Enrico Fermi
| Enrico Fermi | |
|---|---|
 Enrico Fermi. Foto ajavahemikust 1943–1949 | |
| Sündinud |
29. september 1901 Rooma, Itaalia |
| Surnud |
28. november 1954 (53-aastaselt) Chicago, Ameerika Ühendriigid |
| Kodakondsus |
Itaalia (1901–1954) USA (1944–1954) |
| Haridus | Scuola Normale Superiore di Pisa |
| Teadlaskarjäär | |
| Tegevusalad | füüsika |
| Tuntumad tööd |
juhitav aheltuumareaktsioon Fermi paradoks Fermi probleem |
| Tunnustus | Nobeli füüsikaauhind (1938) |
| Autogramm | |
 | |
Enrico Fermi (29. september 1901 Rooma – 28. november 1954 Chicago) oli itaalia füüsik, kes on tuntud kui beetalagunemise uurija, esimese tuumareaktori looja ja kvantteooria arendaja.
Enrico Fermi sündis Roomas ja õppis aastatel 1918–1922 Pisa ülikoolis. Ta täiendas end Göttingenis ja Leidenis, kus tutvus ka Albert Einsteiniga. Ta tegi katseid aeglaste neutronitega ja avastas, et aatomituumade neutronitega pommitamisel on võimalik saada uusi radioaktiivseid isotoope.
Pärast Nobeli auhinna kättesaamist emigreerus ta perega New Yorki, sest ta naine oli juudi päritolu. Ta töötas Columbia ülikoolis ja hiljem Chicagos ning osales Manhattani projektis. 1942. aasta 2. detsembril õnnestus tal esimene juhitav aheltuumareaktsioon.
Tunnustus
- 1926 – Matteucci medal
- 1938 – Nobeli füüsikaauhind
- 1939 – valiti Ameerika Filosoofiaseltsi liikmeks
- 1942 – Hughesi medal
- 1947 – Franklini medal
- 1950 – valiti Londoni Kuningliku Seltsi välisliikmeks
- 1953 – Henry Norris Russelli auhind
- 1953 – Rumfordi auhind
- 1954 – Max Plancki medal
Mälestuse jäädvustamine
Fermi järgi on nimetatud keemiline element fermium, pikkusühik fermi, Enrico Fermi auhind ja Enrico Fermi Instituut. Samuti on tema nimest tuletatud ainet moodustavate elementaarosakeste üldnimetus fermion ja Enrico Fermi tuumaelektrijaam Michiganis.
Vaata ka
- Fermi-Diraci statistika
- Fermi pind
- Fermi paradoks
- Fermi probleem
- Fermi gaas
- Fermi resonants
- Fermi tase
- Ionisatsiooni platoo
