Erik Pommerist

Erik Pommerist (Erik av Pommern või Erik af Pommern; norra Eirik III; rootsi Erik XIII; taani Erik VII; umbes 1382 – 16. juuni 1459) oli Kalmari uniooni ja Rootsi kuningas 1396–1439, Norra kuningas 1389–1442 ning Taani kuningas 1412–1439. Erik oli Taani kuninganna ja Kalmari uniooni looja Margrete I õetütre poeg.

Erik oli suguluses nii Norra, Taani kui ka Rootsi valitsejadünastiatega, mistõttu sobis ta legaalselt ideaalselt nende kolme riigi ühismonarhiks. Erik, sündinud Bogusław oli Pommeri hertsogi Vratislav VII ja Mecklenburg-Schwerini Maria poeg. Tema vanavanemad olid Pommeri hertsog Boguslaw V ja tema teine naine Brunswick-Grubenhageni Adelheid ning Mecklenburgi hertsog Heinrich III ja Mecklenburgi hertsoginna Taani Inbeborg. Ingeborg oli Taani kuninga Valdemar IV tütar. Ta oli 1406. aastast abielus Inglismaa kuninga Henry IV tütre Philippaga. Tema õde Katarina oli abielus Baieri hertsogi pojaga.

Kuni 1412. aastani valitses Kalmari uniooni tegelikult aga tema vanatädi Margrete I, Erik oli reaalselt kuningatiitliga kroonprints. Tema iseseisev valitsemine oli suhteliselt edutu, ta mässis Kalmari uniooni kuuluvad Põhjamaad sõtta Holsteini hertsogitega, et saada endale Jüütimaa lõunaosa. Saksa-Rooma riik küll tunnustas teda kogu Jüütimaa valitsejana, ent Holsteini hertsogid mitte. Reaalselt see sõda talle edu ei toonud ning kurnas vaid riigi majandust.

Tema saamatu välispoliitika jätkus ka pärast seda sõda, lisaks sellele ei suutnud Erik maha suruda Rootsis üha laiemalt levivaid sisepingeid. 1434 algas seal Engelbrekt Engelbrektssoni mäss, misjärel ta kukutati 1439 nii Taani kui ka Rootsi troonilt.

Erik tõmbus tagasi Gotlandile, kus ta kuni 1448. aastani tegelikult valitses. 1442 eemaldati ta ametlikult ka Norra troonilt, kuid tema järglane Kalmari troonil, Christoffer von Wittelsbach, ei suutnud temaga Gotlandi tagastamise osas kokkuleppele jõuda. Ainult Norra troonile ennistamisest Erik keeldus, soovides tõusta taas kõigi Kalmari uniooni riikide valitsejaks.

1448, kui Christoffer suri, suutis tema järglane Oldenburgi Christian saavutada Erikuga kokkuleppe, millega too andis Christianile ka Gotlandi ning läks Pommerisse. 1449–1459 valitses ta seal Stolpi hertsogkonda.