Freistadt

Freistadt
[ ˈfʁaɪ̯ˌʃtat ]
Linzi värav
Freistadti vapp
Pindala: 12,9 km² (2018)[1]
Elanikke: 7909 (1.01.2018)[2]
Koordinaadid: 48° 31′ N, 14° 30′ E
Asend Freistadti ringkonnas

Freistadt on väike linn (Stadtgemeinde) Austrias Ülem-Austria liidumaal Mühlvierteli piirkonnas. See on ümberkaudsete külade kaubanduskeskus. Freistadt on samanimelise ringkonna majanduskeskus. Lähemad suured linnad on Ülem-Austria liidumaa pealinn Linz u. 40 km lõuna pool ja Lõuna-Tšehhi maakonna keskus České Budějovice u. 60 km põhja pool.

Freistadti ümbritsev ala läks Baieri hertsogiriigi võimu alla 7. sajandil.

Freistadt asutati enne 1220. aastat. Babenbergi hertsog Leopold VI läbis selle piirkonna 1225. aastal. Varaseim on Frienstati mainimine 1241. aasta ürikus, kuid 1277. aastal viitas Rudolf von Habsburg teises dokumendis Vreinstatile. Selle asend eraldas Habsburgide ja Böömimaa maad ning see asus väärtusliku soola ja raua kaubatee ristumiskohas, mis oli toiminud eelajaloolistest aegadest kuni keskajani. Peamiselt aastatel 1363–1393 ehitatud vanalinna välis- ja sisemüürid, tornid ja väravad on alles tänapäevalgi.

Freistadt kannatas Napoleoni sõdade ajal 1805. ja 1809. aastal prantslaste sissetungi all. 1918. aastast alates on Freistadt olnud Ülem-Austria liidumaa osa. Pärast anšlussi Saksamaaga 13. märtsil 1938 kuulus paikkond Gau Oberdonau koosseisu, kuid taastati 1945. aastal Ülem-Austria liidumaa koosseisu.

Nagu paljud Ülem-Austria omavalitsused, andis Freistadt 1920. aastal kollektsionääridele välja Notgeldi.

Peasissepääs vanalinna on läbi Linzer Tori (Linzi värava). Avarat Hauptplatzi (peaväljakut) ümbritsevad renoveeritud linnakodanike majade maalitud esiküljed. Freistadti kõrgeimas punktis asub Püha Katariina kihelkonnakirik (14.-15. sajand, 1690. aastal barokk-stiilis ümber ehitatud ja 1967. aastal gooti stiilis ümber ehitatud); eriti tähele panna põimitud ribivõlvi koori katuses. Väljaku kirdenurgas viib värav 14. sajandist pärit Freistadti lossi juurde, kus on 50 m kõrge kindlus, kus praegu asub Mühlviertler Schlossmuseum, kohalik muuseum, kus on suur verre églomisé (graveeritud kullakihiga kaunistatud klaas). Väljaspool Böhmertori (Böömi väravat) asub väike 15. sajandi Liebfrauenkirche kaunite 1484. aasta "valgussammastega".

• 
  Böömi värav (Böhmertor) siseküljelt
• 
  Lossi Bergfried
• 
  Dechanthofi torn (ja hoov)
• 
  Püha Katariina kihelkonnakirik
• 
  Valgussambad aastast 1484
• 
  Verre églomisé muuseumist
• 
  Linnakodaniku maja peaväljaku lähedal