Õppis Kanepi kihelkonnakoolis, töötas õpetajana Äksi kihelkonnakoolis ning Simbirski ja Tobolski oblastis. Aastast 1901 tegutses ajakirjanduses. 1908 osales Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisuse asutamises. 1908–1934, olles Päevalehe vastutav ja peatoimetaja, arendas ta koos Hans Rebasega selle üheks Eesti loetavamaks leheks.
Looming
Kirjutanud luulet ja proosat. Väärtuslikum osa loomingust on tsaariaegseSiberi olusid ja väljasaadetute elu kriitiliselt jälgiv jutukogu "Vägivallamaal" (1912). Laulu "Sääl, kus rukkiväli lagendikul heljub" sõnade autor.
Isiklikku
Ta oli abielus ning kolme poja ja ühe tütre isa. Tütre Noora abikaasa oli matemaatik Arnold Humal, nende lapsed on matemaatik Ene-Margit Tiit, füüsik Leo-Henn Humal ja muusikateadlane Mart Humal; tütre Aino abikaasa oli pedagoogikateadlane Enn Koemets, nende noorem tütar on pedagoogikateadlane Inger Kraav.
