Hallpõsk-pütt
Hallpõsk-pütt | |
---|---|
| |
Kaitsestaatus | |
Taksonoomia | |
Riik |
Loomad Animalia |
Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
Klass |
Linnud Aves |
Selts |
Pütilised Podicipediformes |
Sugukond |
Pütlased Podicipedidae |
Perekond |
Pütt Podiceps |
Liik |
Hallpõsk-pütt |
Binaarne nimetus | |
Podiceps grisegena (Boddaert, 1783) | |
kollane - pesitsusala, sinine - talvitumisala |
Hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena) on pütlaste sugukonda kuuluv veelind.
Levila
Hallpõsk-pütt pesitseb paljudel Euroopa, Lääne-Aasia ja Põhja-Ameerika loodeosa mageveejärvedel. Enamik linde veedab talve rannikupiirkondades. Hallpõsk-püti pesitsusaegset arvukust hinnatakse Eestis 300–400 paarile, talvist arvukust 10–30 isendile[1].
Välimus
Hallpõsk-püti pikkus on 40–50 cm, tiibade siruulatus 77–85 cm.[2]. Nende kaal on 750–1620 grammi. Täiskasvanud isendeid on hõlpus eristada roostekarva kaela ja hallikasvalgete põsepiirkondade järgi. Nende nokk on mustjas kollaka tüvikuga. Tuttpütist on ta pisut väiksem.
Looduskaitse
Eestis kuulub hallpõsk-pütt III kaitsekategooriasse.
Viited
- ↑ 1,0 1,1 "Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008" (PDF). Hirundo. Eesti Ornitoloogiaühing. 2009. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 14. detsember 2011. Vaadatud 27. oktoobril 2011.
- ↑ Jonsson, L. Euroopa linnud. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. 2000, lk 40–41
Välislingid
- Hallpõsk-pütt andmebaasis eElurikkus