Henri Poincaré

Henri Poincaré
Sünniaeg	29. aprill 1854 Nancy (Prantsuse teine keisririik)
Surmaaeg	17. juuli 1912 (58-aastaselt) Pariis (Prantsuse kolmas vabariik)
Matmispaik	Montparnasse'i kalmistu
Haridus	filosoofiadoktor
Alma mater	Pariisi Ülikool
Amet	kirjanik
Autasud	Matteucci medal, Põhjatähe orden
Autogramm
[muuda Wikidatas]

Jules Henri Poincaré (29. aprill 1854 Nancy – 17. juuli 1912 Pariis) oli prantsuse matemaatik, astronoom, füüsik ja teadusfilosoof. Pariisi ülikooli professor.

Poincaré ema oli Eugénie Launois, tema isa Léon Poincaré tegutses Nancy ülikooli meditsiiniprofessorina. Léoni venna, Antoine Poincaré pojast Raymond Poincarést sai tuntud riigitegelane. Henri Poincaré õde Aline oli abielus filosoof Emile Boutroux'ga.

Poincaré uurimisvaldkonnad olid mitmekesised, mistõttu teda tihti nimetatud matemaatika "viimaseks universalistiks". Poincaré on avaldanud olulisi töid arvuteooria, algebra, topoloogia, teoreetilise füüsika, matemaatilise füüsika, taevamehaanika ja teadusfilosoofia alalt. Kombinatoorse topoloogia ja diferentsiaalvõrrandite kvalitatiivse teooria aluste ning konventsionalismi rajaja. Sõnastas 1904–1905 Einsteinist sõltumatult relatiivsusteooria põhivõrrandid. Arendas kolme keha probleemi.

• 1887 – Prantsuse Teaduste Akadeemia
• 1894 – Londoni Kuninglik Selts
• 1895 – Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia
• 1898 – USA Rahvuslik Teaduste Akadeemia
• 1899 – Ameerika Filosoofiaselts
• 1900 – Baieri Teaduste Akadeemia
• 1900 – Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia
• 1901 – Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia
• 1908 – Prantsuse Akadeemia

• 1900 – Kuningliku Astronoomiaseltsi kuldmedal
• 1901 – Sylvesteri medal
• 1905 – Matteucci medal
• 1905 – Bolyai auhind
• 1911 – Bruce'i medal

Jules Henri Poincaré järgi on nimetatud muuhulgas Poincaré kraater Kuul ja Henri Poincaré Instituut.

• Les méthodes nouvelles de la mécanique célèste (1892–1899)
• La science et l´hypothèse (1902, eesti keeles: "Teadus ja hüpotees", tõlkinud Jaan Kalviste, Loodus, Tartu 1936)
• La valeur de la science (1905)
• Leçons de mécanique céleste (1905)
• Science et méthode (1908)
• Dernières pensées (1913, eesti keeles: "Viimased mõtted", tõlkinud Maido Rahula – Akadeemia 2006, nr 8, 9, 10, 12 ja 2007, nr 1, 2)

• Poincaré hüpotees

• Peeter Müürsepp, "Kuulsaid 19.–20. sajandi matemaatikuid". Valgus, Tallinn 1985, lk. 48–63