Hiinlased

Hiinlased (endanimetusel põhinevalt ka hanid; endanimetus hiina keeles traditsiooniliselt 漢, lihtsustatult 汉, pinyin'is hàn; 汉人 või 漢人 hànrén) on rahvas Ida-Aasias.

Arv

Hiinlasi on umbes 1,3 miljardit (1995. aastal umbes 1,1 miljardit). Nad on maailma suurim rahvus.

Nad on Hiina Rahvavabariigi ja Taiwani põhirahvus. Hiina Rahvavabariigis moodustavad hiinlased umbes 91,6% rahvastikust,^[1] umbes 95% Taiwani rahvastikust^[2] ja umbes 70% Singapuri rahvastikust.

Aastal 1995 elas hiinlasi 20,4 miljonit Taiwanil ja 27 miljonit väljaspool Hiinat – peamiselt Kagu-Aasias, kuid ka näiteks USA-s, Kanadas ja Suurbritannias.

Peale hiinlaste on Hiinas veel 55 ja Taiwanis 16 ametlikult tunnustatud rahvust.

Venemaal elas 2010. aasta rahvaloenduse andmetel 28 943 hiinlast.^[3]

Eestis elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 104 hiinlast, neist Tallinnas 59.^[4]

Nimetus

Nimetus Han pärineb Hani jõe nimest. Hani dünastia rajaja Liu Bangi võim sai alguse seda jõge ümbritsevas piirkonnas. Hiinlased kujunesid välja Hani dünastia ajal (206 eKr – 220 pKr).

Hiinlased on oma nimetusena kasutanud ka teiste dünastiate nimesid. Näiteks kasutasid lõunahiinlased selleks Tangi dünastia nime. Kagu-Aasia hiinlased kasutavad seda seniajani. Lõuna-Hiina asustasid põhja poolt tulnud hiinlased alles Tangi dünastia ajal, põliselanikud tõrjuti välja või assimileeriti.

Mitmekesisus

Hiinlastel on hulk subetnosi. Tänapäeva riik oma ühtsustamis- ja tsentraliseerimispüüdlustega nivelleerib seda erinevust, mis ilmneb näiteks hiina keelerühma erinevate keelte kasutamises ning piirkondade ja nende elanike nimedes, mis pärinevad Hani dünastia eelsest ajast, näiteks Wu (Wu dünastia järgi).

Subetnoste seas on

• hakka hiinlased Guangdongis, Fujianis, Taiwanis, Jiangxis, Sichuanis ja Hainanis;
• hoklo hiinlased Fujianis, Taiwanis, Guangdongis ja Hainanis;
• Fuzhou tanka hiinlased Guangdongis, Fujianis, Guangxis, Hainanis ja Zhejiangis;
• sjangi hiinlased;
• kantoni hiinlased.

Hiinlasi ühendab hani kiri, mis on kasutusel osalt väga erinevates keeltes ja murretes, ning teadlikkus ühisest ajaloost ja pärandist.

Ajalugu

Hiinlaste etnogeneesis on võtmeroll 2. aastatuhandel eKr Huang He keskjooksul elanud rahvastikul, kes pani aluse tänaseni kestvale Hiina tsivilisatsioonile. Hiinlased kujunesid välja umbes ajavahemikus 2. sajandist eKr 2. sajandini pKr. Alates 14. sajandist on olnud sageli hiinlaste väljarändamist algselt asualalt.

Hiinas sai hiinlaste kultuur valitsevaks. Tänapäeval püüab keskvalitsus hiinlaste rolli suurendada näiteks suunatud sisserändega (hiinastamisega) Tiibetis ja Xinjiangis. Piirialadel on olnud ühtelugu proteste ja riiklikke repressioone. Teiselt poolt oli 17. sajandist kuni 20. sajandi alguseni riigis suur mõju mandžudel, kes on alati olnud väike vähemus, kuid hoidis Qingi dünastia ajal võimu enda käes.

Hiinlased väljaspool Hiinat

Hiinlased on sajandite jooksul elama asunud paljudesse Kagu-Aasia maadesse ning moodustavad mõnel maal (eriti Malaisias ja Tais (Tai hiinlased)) väga suured vähemused. Singapuris on hiinlased koguni selges enamuses. Kambodžas langes suur osa hiina vähemusest punaste khmeeride ohvriks. Ka Vietnamis on hiinlasi taga kiusatud. Indoneesias leidis pärast Suharto võimuletulekut aset veresaun, mille ohvriks langes hinnanguliselt 20 000 hiinlast.

Kuulsaid hiinlasi

Vaata ka

• Taiwani hiinlased
• Hanfu
• Hiina rahvad

Viited

Kirjandus

• Bo Wen, Hui Li, Daru Lu, Xiufeng Song, Feng Zhang, Yungang He, Feng Li, Yang Gao, Xianyun Mao, Liang Zhang, Ji Qian, Jingze Tan, Jianzhong Jin, Wei Huang, Ranjan Deka, Bing Su, Ranajit Chakraborty, Li Jin. Genetic evidence supports demic diffusion of Han culture.

– Nature, 2004, 431, lk 302–305.

Välislingid