Hussiidid
Hussiidid olid 15. sajandil tšehhi vaimuliku Jan Husi roomakatoliku kiriku reformiliikumise pooldajad.
15. sajandi alguseks iseloomustasid Tšehhit juba arenenud feodaalsuhted. Talupojad olid feodaalsõltuvuses, koormatud teo- ja raharendi ja naturaalandamitega. Lisaks neile koormistele tuli talupoegadel maksta veel ka kirikukümnist. Vaimulike muutumine feodaalisandateks tekitas kirikuvastaseid meeleolusid ja lõi soodsa pinnase ketserlikele liikumistele. Kuna Tšehhis suurenes ka saksa feodaalide osatähtsus, teravdas feodaalse rõhumise kasv vastuolusid tšehhide ja sakslaste vahel. Ka linnades valitses sarnane olukord: saksa kaupmehed ja käsitöölised läksid vastuollu tšehhidest linnaelanikega. Nimelt püüdsid sakslased säilitada saksa keele valitsevat seisundit ja juurutada saksa kombeid. Mõistagi polnud see vastuvõetav tšehhidele.
Jan Hus sündis 1371. aastal Lõuna-Tšehhis talupojaperekonnas. Pühitsetud vaimulikuks 1401. aastal, hakkas ta pidama tšehhikeelseid jumalateenistusi, millega saavutas suure poolehoiu eriti lihtrahva seas. Ta ründas katoliku kiriku majanduskorraldust, pidades suureks kuritarvituseks simooniat (kirikuametite müüki) ning ebaõiglaseks võtta kirikutalituste eest eraldi tasu. Hus leidis, et kirik peab alluma ilmalikule võimule. Ta arvustas ka armulauakorralduses ilmikute ja vaimulike vahel vahetegemist (armulaual said leiba mõlemad, veini aga ainult vaimulikud). Ta astus välja ka tšehhi keele kaitseks ja toetuseks. Hus nõudis tšehhi keele puhastamist saksa sõnadest ja soovitas õpetada koolis lastele ka emakeelt. Eriti teravaks läks seepeale olukord Praha ülikoolis, mis anti kuningas Vaclav IV korraldusega 1409. aastal tšehhide kätte juhtida. Rektoriks valiti Jan Hus. Seepeale otsustasid välismaa üliõpilased Prahast lahkuda.
Jan Hus astus välja indulgentside müümise vastu ja sellega seoses kritiseeris palju kirikut. Loomulikult valmistas see paavstile pahameelt. Kuna kuningas ei tahtnud paavstiga tülli minna, ei toetanud ka tema Husi. See omakorda andis paavstile hea võimaluse Hus kirikuvande alla panna, mida ta ka kasutas.
1414. aastal kutsuti Konstanzi kokku kirikukogu, kuhu oli kutse saanud ka Jan Hus. Ilmselgelt oli see kutse tagamõttega, et Hus seal kinni pidada. Hus, teadlik ohust, otsustas siiski minna. Ta tahtis propageerida oma ideid kristliku maailma esinduskogu ees. Husile antigi võimalus esineda, kuid see kujunes pigem ülekuulamiseks. Lõpuks mõisteti ta surma ja hukati sealsamas Konstanzis 6. juulil 1415 ketserina tuleriidal.
Pärast reformatsiooni juhi tulesurma hussiiitide liikumine ei lõppenud, vaid pigem hoogustus. Tekkisid kaks tuntumat hussiitide liikumist: kariklased ja taboriidid. Kariklaste põhijõu moodustasid Praha jõukad linnakodanikud ja reformatsiooni pooldavad aadlikud. Nende peamine nõudmine oli armulaual ilmikute ja vaimulike vahel vahetegemise lõpetamine. Teise suuna, taboriitide, põhijõu moodustasid linnarahva vaesemad kihid ja talupojad. Nemad ei tunnistanud teisi pühakuid peale Kristuse enda. Nad nõudsid paastu ja kirikupühade kaotamist ning toreduse ja luksuse kõrvaldamist kirikust.
1420. aastal algasid nn hussiitide sõjad, kui Saksa Rahva Püha Rooma Keisririigi väed rüüstasid Tšehhis linnu ja külasid. Ootamatult purustas selle väe aga taboriitide armee ja vabastas taas Tšehhi ristirüütlite võimu alt. Hussiite püüti mitmel korral purustada, kuid taboriitide ja kariklaste väed panid visalt vastu. Nii otsustasid kirikuisad hussiidid ära osta. Taboriidid jäid endale kindlaks, kariklased mitte. Lõpuks purustas katoliiklaste ja kariklaste ühisvägi taboriitide oma.
1485 sõlmiti Kuttenbergi religioonirahuga vastastikuse sallivuse leping hussiitide ja roomakatoliku kiriku vahel. (Kehtis 31 aastat.) Tegemist oli esimese ortodokssest katoolsest usust lahknenud katoliikluse kompromissiga tema õpetuse suhtes oleva lahkusuga.
1920. aastal rajati ametlikult Tšehhoslovakkia Hussiitlik Kirik.
Vaata ka