Iljušin Il-18

Aastal 1946 konstrueeritud reisilennuki prototüübi kohta vaata artiklit Iljušin Il-18 (1946). Reaktiivmootoriga pommitaja kohta vaata artiklit Iljušin Il-22.
Il-18 / Il-20 / Il-22
Tüüp Reisilennuk
Luurelennuk
Tootja Moskva 30. masinatehas
Riik  Nõukogude Liit
Disainer Iljušin
Esmalend 1957
Hetkeseis Piiratud määral kasutuses
Põhikasutaja Loend
Tootmisaastad 1957–1985
Toodanguarv Vähemalt 678[1]
Meeskond 9
Reisijaid 65–120
Pikkus 35,9 m
Tiivaulatus 37,4 m
Tiivapindala 140 m2
Tühimass 35 t
Maksimaalne stardimass 64 t
Mootor 4 Ivtšenko AI-20M aksiaalvooluga turbopropellermootorit (iga 3170 kW)
Tippkiirus 675 km/h
Reisikiirus 625 km/h
Lennulagi 11 800 m
Lennukaugus 6500 km
Edasiarendus Iljušin Il-38

Iljušin Il-18 (vene keeles Илью́шин Ил-18; NATO koodnimi Coot) on suur turbopropellermootoriga Nõukogude Liidu reisilennuk. Lennuk tõusis esmakordselt õhku aastal 1957 ning sai ajastu üheks silmapaistvamaks Nõukogude lennukiks. Il-18 eksporditi paljudesse riikidesse ning see oli aastakümneid üks maailma kasutatumatest reisilennukitest. Lennuk oli vastupidav ning paljud eksemplarid olid õhus üle 45 000 tunni. Tänapäeval on selle erinevad variandid endiselt sõja- ja, vähemal määral, tsiviilkasutuses. Il-18 edasiarendus on aastal 1963. aastal esmalennu teinud Iljušin Il-62.

Kasutajad

Tsiviilkasutajad

Endised tsiviilkasutajad

Militaarkasutajad

Endised

Vaata ka

  • Iljušin Il-38
  • Antonov An-10
  • Bristol Britannia
  • Canadair CL-44
  • Lockheed L-188 Electra
  • Vickers Vanguard
  • Vickers Viscount
  • Tsiviillennukite loend

Viited

  1. ↑ реестр самолётов типа Ильюшин Ил-18/20/22/38 Mall:Webarchive, Il-18 russianplanes.net

Välislingid