Inimese anatoomia

Inimese anatoomia on anatoomiateaduse allharu, mis uurib inimese anatoomilist struktuuri.[1] Inimese anatoomia on tihedalt seotud fülogeenia, arengubioloogia ja bioloogilise antropoloogiaga.

Inimese anatoomia liigitatakse uurimisvahendite ja meetodite kaudu[2]

  • mikroanatoomiaks – uurimisse ja õpetusse on kaasatud mikroskoobid;
  • makroanatoomiaks – uurimisse ja õpetusse on kaasatud nägemismeel ja/või luubid.

Makroanatoomia

Makroanatoomia liigitatakse vajadusel ka anatoomilise struktuuri seisundi kaudu[2]

  • normaalanatoomiaks ja
  • patoanatoomiaks.

Makroanatoomia liigitatakse vajadusel ka anatoomilise struktuuri olukorra alusel:[1][2]

Mikroanatoomia

Mikroanatoomia liigitatakse vajadusel anatoomilisest struktuurist lähtuvalt

  • organismi elusstruktuuride uurimiseks (rakk, koed jne) ja
  • autopsiaks ehk lahanguks (sh kohtumeditsiiniline lahang).

[1][2]

Inimese anatoomia on tihedalt seotud anatoomia teiste allharudega, nagu süstemaatiline anatoomia, topograafiline anatoomia ehk topoanatoomia,plastiline anatoomia, funktsionaalne anatoomia, embrüoloogia, kliiniline anatoomia, patoanatoomia jt.

Vaata ka

Viited

  1. 1,0 1,1 1,2 Waldeyer et al, lk 1, 2003
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Ernits et al 2013

Muud allikad

Kirjandus

Välislingid