Jaapani segakiri
Jaapani segakiri (jaapani keeles 仮名交じり文 kana majiri bun 'segamini kirjaga lause(d)') on tänapäeva jaapani keele kirjasüsteem.
Selles kasutatakse mitut kirja:
- kanji (漢字 'hani kiri'), mis pärineb hiina kirjast ja koosneb logogrammidest ja milles kirjutatakse enamasti sõnatüved. Inimeste nimed on Jaapanis reeglina kanji's ning ametlikes vormides küsitakse tihti ka neid veel kord foneetilisel kujul hiraganas.
- hiragana (平仮名), silpkiri, mida kasutatakse sageli sõnalõppude grammatiliste morfeemide kirjutamiseks
- katakana (片仮名), silpkiri, mida kasutatakse peamiselt võõrsõnade kirjutamiseks
- rōmaji (ローマ字), ladina kiri
Igal neist kirjadest on oma spetsiifilised funktsioonid ning tavatekstides kasutatakse neid koos.
Kirja laad ja suund
![](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/f/f6/RIKEN_VITAMIN.png/220px-RIKEN_VITAMIN.png)
Jaapanikeelses tekstis kirjutatakse sõnad tavaliselt ilma sõnavahedeta üksteise järel ning rea või tulba lõpus toimub poolitamine peaaegu mis tahes kohas ilma sidekriipsuta (poolitada ei saa ainult vahetult enne punkti või väikest kanat. Märgid kirjutatakse kujutletavatesse ruutudesse, erinevalt näiteks ladina kirjast, kus i on palju kitsam kui m, võtavad jaapani kirjas kõik tähed, sealhulgas punkt, ühepalju ruumi, sest kitsamate ja väiksemate märkide ümber jäetakse rohkem tühja ruumi.
Traditsiooniliselt kirjutatakse jaapani keelt, nagu ka klassikalist hiina keelt, ülalt alla ning tulbad järjestatakse paremalt vasakule. Niisugust kirjutamisviisi kasutatakse tänapäeval ilukirjanduses, paljudes ajaleheartiklites ja mangades. Niiviisi kirjutatud raamatud ja muud mitmeleheküljelised trükised avatakse meie mõistes "valelt poolt": raamatu selg jääb tiitellehest paremale.
Paljudes tarbetekstides ning tekstides, mis sisaldavad palju rōmaji't, kirjutatakse enamasti läänepäraselt horisontaalridades vasakult paremale. Sellist kirjutamisviisi kasutatakse ka horisontaalsetel siltidel.
Ajalehtedes kasutatakse eri artiklites eri kirjutamissuundi.