Jan Kaus

Jan Kaus (sündinud 22. jaanuaril 1971) on eesti kirjanik ja esseist.^[1]

Ta on õppinud Tallinna Pedagoogikaülikoolis pedagoogikat ja EHI-s filosoofiat.

Tegevus

• 1998–2001 oli Kaus kultuurilehe Sirp esseistika- ja 2007-2010 kirjandustoimetaja.
• 2004–2007 oli Kaus Eesti Kirjanike Liidu juhatuse esimees.
• Kaus on töötanud lektorina Eesti Kunstiakadeemias, Tallinna Ülikoolis ning Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemias, kõige pikemalt EMTA lavakunstikoolis, kus Kaus on olnud kirjanduse õppejõud alates 2005. aastast.^[2]
• Ta on Tallinna rahvusvahelise kirjandusfestivali HeadRead üks algatajaid ning intervjueerinud mitmeid festivali väliskülalisi (nende hulgas Sofi Oksaneni, Julian Barnesi ja Tan Twan Engi).^[3] 1990. aastatel kuulus Kaus Põhjamaade Luulefestivali korraldajate hulka. Kausi ja Triinu Tamme ühisest ideest sai alguse tõlkekirjanduse almanahh Tõlkija hääl, mille esimese numbri koostaja Kaus oli.
• Kausi loomingut on tõlgitud inglise, saksa, vene, soome, rootsi, ungari, läti, prantsuse, hollandi, rumeenia ja korea keelde.^[4]
• Kaus on Eesti Filmiajakirjanike Ühingu liige. Ta on kuulunud teatri NO99 ja Tallinna Linnateatri loomenõukokku. Ta on Eestimaa Looduse Fondi liige.
• Kaus on osalenud mitmetes rokkansamblites: Dreamphish (1995-2005), Jan Helsing (alates 2012) ^[5] , samuti on Kaus esinenud alates 2019. aastast eksperimentaalse jazz-grupi The Free Musketeers solistina. Kaus on kirjutanud mitu libretot, neist kaks helilooja Märt-Matis Lille ooperitele "Indiate uurimine" (Von Krahli Teater, 2009) ja "Tulleminek" (Sadamateater, 2017)^[6].
• Kausi eestvõttel tuli kokku kahest kirjanikust (Kaus ja Indrek Koff) ning kahest teatritegijast (Eva Koldits ja Toomas Täht) koosnev seltskond, et tuua lavale Raymond Queneau "Stiiliharjutustest" tõukuv samanimeline lavakava, mille esietendus toimus 10. märtsil 2018. aastal. Trupp on andnud üle 50 etenduse kõikjal Eestis ning külalisetendusi Berliinis, Brüsselis, Luxembourgis ja Pariisis.
• Kaus on teinud koostööd mitmete eesti kunstnikega (näit. Eve Kask, Flo Kasearu, Anna Kaarma ja Taavi Suisalu). Kaus oli XVIII Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti paviljoni "Kodupeatus" dramaturg.^[7]

Teoseid

Luule

• "Öösel näeb halvemini kui päeval" (1994, pseudonüümi all Kalle Kilokalor)
• "Õigem Valem" – koos Juku-Kalle Raidi, Kalju Kruusa ja Fagira D. Mortiga (2000)
• "Enam Vähem" – koos Juku-Kalle Raidi, Kalju Kruusa ja Fagira D. Mortiga (2003)
• "Aeg on vaha" (2005)
• "Asjaõigusest" – koos Indrek Koffiga (2012)
• "Vasaraheitja" (2013)

Novelli- ja miniatuurikogud

• "Üle ja ümber" (2000)
• "Õndsate tund" (2003)
• "Miniatuurid" (2009)
• "Tallinna kaart" (2014, uustrükk 2021, Loomingu Raamatukogu kuldsari)
• "Läheduste raamat" (2016)
• "Enne kui unisusest saab reegel" (2018)
• "Stiiliharjutused" (samuti Indrek Koff, Toomas Täht, Liina Vahtrik ja Eva Koldits, 2018)
• "Vangerdused" (koos Flo Kasearuga, 2020)

Romaanid ja jutustused

• "Maailm ja mõni" (2001)
• "Tema" (2006)
• "Hetk" (2009)
• "Koju" (2012)
• "Ma olen elus" (2014)
• "Tõrv" (2015)
• "Kompass" (2017)
• "Imelik peegel" (2023)

Mitteilukirjandus

• "Läbi Minotauruse: artikleid aastatest 1998-2002" (2003)
• "Kui mina ei ole mina" (2018; mälestused)
• "Homme tuntud avarus" (2020; esseistika)
• "Vaade" (2022, essee)
• "Kolm punkti" (2022, artiklikogumik)

Tõlked

• Kaus on tõlkinud soome keelest Jari Tervo romaani "Minu suguvõsa lugu" (2002); Sofi Oksaneni romaani "Puhastus" (2009); Riikka Pulkkineni romaani "Tõde" (2011); Sofi Oksaneni romaani "Kui tuvid kadusid" (2012); Jari Tervo romaani "Layla" (2013); Tommi Kinnuneni romaani "Nelja tee rist" (2015); Tommi Kinnuneni romaani "Peraküla" (2017); Selja Ahava romaani "Taevast pudeneb asju" (2018); Tommi Kinnuneni romaani "Ei öelnud, et kahetseb" (2022) ning Heikki Kännö romaani "Unessaar" (2022)
• Inglise keelest on Kaus tõlkinud J. G. Ballardi romaani "Koleduste väljapanek" (2021).

Toimetaja

• Kogumik "Vaikuste varjus" (2003)
• Koostanud, toimetanud ja tõlkinud soome uue luule kogumiku "See sama soolane meri" (2005)
• Toimetanud koos Harri Rinnega soome keeles ilmunud eesti luule kogumiku "Ajattelen koko ajan rahaa. Kivikovaa virolaista runoutta" (2006)
• Toimetanud järgmised teosed: Olle Lauli "Kodutus" (2011), Tõnis Vilu "Igavene kevad" (2015), Andris Feldmanise "Viimased tuhat aastat" (2016), Meelis Friedenthali "Inglite keel" (2016), Katrin Johansoni "Atlantis abajas" (2016), Mathura "Jääminek" (2016), Peeter Sauteri "Sa pead kedagi teenima" (2016), Eva Koffi "Sinine mägi" (2017), Tiit Pruuli "Minu maailm" (2017), Vahur Afanasjevi "Rail Baltic" (2022), Mario Pulveri "Lokomotiiv" (2022).

Illustraator

• Fagira D. Morti, "Normaalsuse etalon" (2001)
• Triin Soomets, "Varjatud ained" (2009)
• Triin Soomets, "Asjade omadused" (2013)

Tunnustus

• 2001 Loomingu aastapreemia (arvustused)
• 2003 Eesti Vabariigi presidendi noore kultuuritegelase preemia
• 2003 Ponkala Fondi preemia
• 2004 Loomingu aastapreemia (näidend "Püstol")
• 2005 Sirbi laureaat
• 2007 stipendium "Ela ja sära"
• 2007 Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind (romaan "Tema", 2006)
• 2014 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia („Ma olen elus“ ja „Tallinna kaart“)
• 2015 Tallinna Ülikooli kirjandusauhind (romaan "Ma olen elus", 2014)
• 2015 aasta kirjanik ("Ma olen elus")
• 2016 kirjanikupalk
• 2018 Eesti Teatriliidu muusikaauhind (koos ooperi "Tulleminek" lavastuse meeskonnaga - Märt-Matis Lill, Taago Tubin, Taavi Kull)
• 2019 Friedebert Tuglase novelliauhind ("Õnnelik lõpp", kogumikust "Enne kui unisusest saab reegel", 2018)
• 2019 ajakirja Teater. Muusika. Kino aastaauhind
• 2021 ajakirja Akadeemia kuldauhind
• 2022 Sirbi laureaat

Nominatsioonid

• 2001 Kultuurkapitali proosapreemia nominatsioon (romaan "Maailm ja mõni")
• 2003 Kultuurkapitali esseistikapreemia nominatsioon (esseekogu "Läbi Minotauruse")
• 2006 Kultuurkapitali proosapreemia nominatsioon (romaan "Tema")
• 2009 Kultuurkapitali proosapreemia nominatsioon (romaan "Hetk")
• 2012 Kultuurkapitali proosapreemia nominatsioon (romaan "Koju")
• 2017 Kultuurkapitali proosapreemia nominatsioon (romaan "Kompass")
• 2018 Kultuurkapitali vabaauhinna nominatsioon (koos Indrek Koffi, Eva Kolditsa, Toomas Tähe ja Liina Vahtrikuga, "Stiiliharjutused")
• 2020 Kultuurkapitali esseistikapreemia nominatsioon (esseekogu "Homme tuntud avarus")
• 2022 Kultuurkapitali esseistikapreemia nominatsioon (esseeraamat "Vaade")

Välislingid

• Mele Pesti: "Sõprade meelehärmiks tõsine maailmaparandaja" Eesti Ekspress, 12. juuni 2006
• Elle-Mari Talivee: "Jan Kausi linn" Keel ja Kirjandus 2015, nr 6
• Tambet Kaugema: "Kauge, kuid siiski nii lähedane" Sirp, 20. aprill 2018
• Joosep Susi: "Suitsu nurk VI: Jan Kausi "Balti Jaam"" Sirp, 18. juuni 2021
• Madli Ehasalu: "Nähtamatu linn" Sirp, 5. november 2021
• Maia Tammjärv: "Tundlikkus inimesena on tähtsam kui andekus kirjanikuna. Intervjuu Jan Kausiga" Müürileht, 18. märts 2021

Viited