Külmaseen

Külmaseen
Mugul-külmaseen Armillaria gallica
Mugul-külmaseen Armillaria gallica
Taksonoomia
Riik Seened Fungi
Hõimkond Kandseened Basidiomycota
Klass Agaricomycetes
Selts Šampinjonilaadsed Agaricales
Sugukond Physalacriaceae
Perekond Külmaseen Armillaria
(Fr.) Staude, 1857

Külmaseen (Armillaria) on seente perekond.[1]

Mõned liigid külmaseene perekonnast omavad bioluminestsentsi (näiteks harilik külmaseen)[2], olles andnud alust rahvauskumustele (rahaaugu tuled, virvatulukesed).

Levila

Levinud kogu maailmas.

Liike

  • Armillaria borealis Marxmüller & Korhonen 1982põhja-külmaseen
  • Armillaria cepistipes Velenovský 1920 – tutt-külmaseen
    • Armillaria cepistipes f. pseudobulbosa Romagnesi & Marxmüller 1983
  • Armillaria gallica sün. Armillaria lutea Marxmüller & Romagnesi 1987mugul-külmaseen
  • Armillaria mellea (Vahl 1790 : Fries 1821) P. Kummer 1871, sün. Agaricus melleus, sün. Armillariella mellea – harilik külmaseen ehk mesi-külmaseen
  • Armillaria ostoyae sün. Armillaria solidipes Peck 1900 (Romagnesi 1970) Herink 1973 – tõmmu-külmaseen

Endisi liike

Kirjeldus

Külmaseened on üheaastased kuni 15 cm pika jala ja kuni 10 cm läbimõõduga pruunika või kollaka kübaraga seened. Kübara keskel on tavaliselt soomused. Külmaseene kübara all võib näha valkjaid eoslehekesi ja jalgadel rõngast. Kasvavad sageli põõsasjas kogumikus puude kändudel, juurtel, tüve- ja koorepragudes.[10]

Söögiseenena

Külmaseene perekonda liigitatud seened on värskelt mürgised. Kupatatult loetakse näiteks mesi-külmaseent heaks söögiseeneks. Vesi-külmaseen on jäävalt viha maitsega.

Metsapuude haigustekitajana

Seeneliikide patogeensus on varieeruv ja mõned liigid nakatavad üksnes stressis puid, kuid seen on võimeline risomorfidega nakatama valgemädanikuga või surmama peaaegu kõiki puit- ja osasid rohttaimi.[11]

Külmaseenele tundlikud taimed

Kui lähedal teatakse külmaseent elunevat, ei soovitata seene läheduses kasvatada külmaseene suhtes tundlike taimi nagu: mänd, õunapuu, kask, seeder, tuhkpuu, küpress, ebaküpress, forsüütia, hortensia, sirel, rododendron, sõstar, roos, elupuu, pähklipuu, paju jt.[12]

Viited

  1. Stefan Buczacki ja Keith Harris,"Taimekahjurite ja - haiguste käsiraamat", lk 385, 2011, Kirjastus Varrak, ISBN 978-9985-3-2089-1
  2. Foxfire: Bioluminescent Fungi. Vaadatud 28.08.2015
  3. "Armillaria ectypa". Originaali arhiivikoopia seisuga 22. veebruar 2014. Vaadatud 12. veebruaril 2014.
  4. "Armillaria ectypa" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 21. veebruar 2014. Vaadatud 12. veebruaril 2014.
  5. Armillaria ectypa (Fr.) Lamoure - Marsh Honey Fungus
  6. Martyn Ainsworth, Searching for luminous mushrooms of the Marsh Fungus Armillaria ectypa, Field Mycology 5. köide, 4. väljaanne, oktoober 2004, lk 142–144
  7. NBN Gateway, Armillaria ectypa (Fr.) Lamoure [Marsh Honey Fungus
  8. Armillaria ectypa
  9. Armillaria ectypa
  10. "Külmaseen". Originaali arhiivikoopia seisuga 21. veebruar 2014. Vaadatud 11. veebruaril 2014.
  11. Stefan Buczacki ja Keith Harris,"Taimekahjurite ja -haiguste käsiraamat", lk 385, 2011, Kirjastus Varrak, ISBN 978-9985-3-2089-1
  12. Stefan Buczacki ja Keith Harris,"Taimekahjurite ja - haiguste käsiraamat", lk 386, 2011, Kirjastus Varrak, ISBN 978-9985-3-2089-1

Selles artiklis on kasutatud prantsuskeelset artiklit fr:Armillaria ja saksakeelset artiklit de:Hallimasche seisuga 11.02.2014.