Karaiimid

Karaiimid Krimmis Feodossijas, 1837

Karaiimid (karaiimi keele Krimmi murdes къарайлар, Trakai murdes karajlar) on väikesearvuline turgi rahvas Ukrainas, Poolas, Leedus ja Venemaal. Vähesel määral elab karaiime ka Rumeenias ja Ameerika Ühendriikides. Karaiimid järgivad judaismi vähemusvoolu, mis ei tunnista talmudit. Turgi keelte kõptšaki-polovetsi rühma kuuluvat karaiimi keelt kõneleb tänapäeval hinnanguliselt 120–300 inimest.[1]

Ukrainas oli karaiimide üldarv 2001. aasta rahvaloenduse andmetel 1196.[2] Enamik Ukraina karaiimidest elab Krimmis ja Lääne-Ukrainas. Poolas elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 346 karaiimi.[3] Leedus oli 2011. aasta rahvaloenduse tulemuste järgi karaiimide arv 241.[4] Venemaa 2010. aasta rahvaloendusel registreeriti 205 karaiimi.[5]

Eestis elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 6 karaiimi, kõik Tallinnas.[6]

Karaiimi rahva tekkimine ja varasem ajalugu on seotud Kasaari kaganaadiga. Karaiimid kujunesid välja 8.10. sajandil Kasaari kaganaadi äärealadel (põhiliselt Krimmis) juudi meeste ja kasaari rahvusest naiste abieludest sündinud lastest. Judaismi seaduste kohaselt ei loetud neid juutideks, kuna juut on ainult see, kelle ema on juudi rahvusest. Samuti ei olnud neil lubatud talmudit õppida.[7]

Leedu karaiimi elanikkond sai alguse 1397. aastal, kui suurvürst Vytautas tõi Krimmist Leedusse Trakai piirkonda 383 karaiimi perekonda.[8] Trakai on olnud Leedu karaiimide keskus. Tänapäeval elab enamik Leedu karaiime Vilniuses (138), Trakais (65) ja Panevėžysis (31).[9]

Eestis (Tallinnas) elas 1931. aastal 22 karaiimi, kellest tuntuim (ja esimene) oli Boris Kara (1869-1931); kellele kuulus maja Viru 19, kus ta pidas tubakapoodi.[10]

Viited