Kildinisaami keel

Kildini saami keel ehk kildini keel (Kildini saami Кӣллт са̄мь кӣлл, кӣлтса̄мь кӣлл Kīllt sām' kīll) on uurali keelkonna saami rühma idasaami alarühma kuuluv keel.

Enamik Kildini saami keele kõnelejatest elab Venemaal Murmanski oblastis Koola poolsaare keskosas Lovozero külas.

Venemaa rahvaloendused annavad andmeid saami keelte (saami keele) kõnelejate kohta kokku. Peale Kildini saami keele kõneldakse Venemaal veel põhjasaami keelt, koltasaami keelt ja turjasaami keelt, kuid valdav osa saami keele kõnelejatest kõneleb Kildini saami keelt. Venemaa 2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 787 saami keele valdajat. Elisabeth Schelleri andmetel 2007.–2008. aastast valdab Venemaal Kildini saami keelt mingil määral alla 700 inimese, neist üle 200 inimest valdab seda passiivselt hästi, kuid ei kasuta, ja arvatavasti alla 100 inimese kasutab seda aktiivselt igapäevaelus.

Kildini saami keel on väga ohustatud keel.

Kildini saami keel jaguneb kuueks murdeks:

• Arsjogki murre (Арсёгк диалект)
• Lujavvri murre (Луяввьр диалект)
• Koardegki murre (Коардэгк диалект)
• Kildini murre (Кӣллт диалект)
• Leijavvri murre (Лейяввьр диалект, väljasurnud)
• Mazellki murre (Мазелльк диалект, väljasurnud)

Kildini saami keelt kirjutati aastatel 1933–1937 ladina kirjas, kuni võimud andsid käsu kogu saamikeelne kirjavara hävitada.

Aastast 1982 kirjutatakse Kildini saami keelt uues kirillitsapõhises kirjas, mille lõi töörühm eesti foneetiku Arvo Eegi osalusel. Kildini saami keelseid lasteraamatuid on välja andnud ka Davvi Girji kirjastus.

А Ӓ Б В Г Д Е Ё Ж З Һ И Й Ҋ Ј К Л Ӆ М Ӎ Н Ӊ Ӈ О П Р Ҏ С Т У Ф Х Ц Ч Ш Щ Ъ Ы Ь Ҍ Э Ӭ Ю Я

Allpool on toodud Lujavvri murde isikulised asesõnad.

Lujavvri murde küsisõnad: мӣ "mis", ке̄ "kes", ко̄ххт, ма̄ххт "kuidas", касьт "kus", ко̄з "kuhu", куэссь "millal", манҍтэ "milline".

• Антонова А. А., Э. Шеллер 2021: Саамско-русский и Русско-саамский словарь (около 16000 слов). Тромсё.
• Kildini saami keel. Ethnologue (Kasutatud 28.10.2008)
• Г. М. Керт. Саамский язык (кильдинский диалект). Москва, 1971.
• Куэлнэгк нёарк са̄мь кӣлэ кӣлтидтӭй я о̄ллмэ я̄л уһцей документация. Kola Saami Documentation Project. Humboldt-Universität zu Berlin, 2005–2011
• Pekka Sammallahti. The Saami languages. Kárášjohka: Davvi Girji 1998.
• Н.С. Шаршина, Э. Шеллер, А.А. Антонова. Са̄мькилсыййт (о̄ххпнуввэмтуй). 1. Грамматика. 2. Лексика. Луя̄ввьр, 2008.

Saami keeled

lõunasaami keel – Ume saami keel – Pite saami keel – Lule saami keel – põhjasaami keel – Inari saami keel – Kemi saami keel † – koltasaami keel – Akkala saami keel † – Kildini saami keel – turjasaami keel