Kuramaa rüütelkond

Kuramaa rüütelkond
Kuramaa rüütelkonna vapp
Kuramaa rüütelkonna vapp
Asutatud 1570
Tegevuse lõpetanud 1920
Tegevuspiirkond Kuramaa hertsogiriik
Kuramaa kubermang
Ametlikud keeled saksa keel
Peaorgan Kuramaa maapäev

Kuramaa rüütelkond (ka Kuramaa-Piltene rüütelkond) oli Kuramaal tegutsenud seisuslik aadlikorporatsioon.

Kuramaa rüütelkonna juhtorganiks oli 1653 Kuramaa hertsogkonna hertsogi Gotthard Kettleri poolt Riias kokkukutsutud Kuramaa maapäev.

1570. aastal andis Kettler välja Kuramaa aadlike õigusi kinnitava (Privilegium Gothardinum), milles oli määratud Kuramaa aadli kohustused ja õigused ning samuti kinnitatud Poola kuninga Sigismund Augusti antud aadliprivileege. See oli edaspidi Kuramaa hertsogiriigi riigiõiguse ja riigikorralduse alus.

Poola kolmanda jagamise järel liideti 1795. aastal Kuramaa ja Semgallia hertsogiriik koos Piltene alaga Venemaa keisririigi külge ja moodustati Kuramaa kubermang.

Kuramaa rüütelkond saadeti Lätis koos Liivimaa rüütelkonnaga laiali 1. juulil 1920 ja likvideeriti lõplikult Läti Seimi otsusega 27. juunil 1923.

Kuramaa rüütelkonna liikmetele kuulusid Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad. Rüütelkonnale kuulusid ka Venemaa keisri poolt annetatud 6 mõisa Tukumsi kreisis: Грендзенъ, Ирмлау, Дегаленъ, Фриедрихсбергъ, Петерталь, Абаусгофъ[1].

Kuramaa maamarssalid

  • Parun Alphons Friedrich Alexander von Heyking (1829–1900)[2]

Rüütelkonna liikmeid

 Pikemalt artiklis Kuramaa rüütelkonna aadlimatrikkel

Vaata ka

Viited

  1. ↑ Bornhaupt, Christian (1855). Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte. Riga: W.F. Häcker.
  2. ↑ Adels-Marschälle des Russischen Reiches. Moskau d. 6. mai 1883; 1883 года, в память коронации, губернские предводители дворянства, www.meediateek.ee

Kirjandus

Välislingid