Kuusalu kihelkond
Kuusalu kihelkond (lühend Kuu, saksa keeles Kirchspiel Kusal) oli ajalooline kihelkond Harjumaa idaosas ja Eestimaa kubermangu Harju kreisis.
Kuusalu kihelkonna mõisad
19. sajandi esimesel poolel kuulusid kihelkonda mõisad:
- Bischofswiese poolmõis (Bischofswiese), eraldati Tallinna Väo linnamõisast
- Kiiu mõis
- Kodasoo mõis
- Koitjärve mõis (Tallinna linnamõis)
- Kolga mõis
- Kuusalu kirikumõis (Pastorat Kusal)
- Kõnnu mõis
- Kääniku mõis (Kodasoo kõrvalmõis)
- Loo mõis
- Rummu mõis
- Suru mõis[1]
- Valkla mõis
Kuusalu kihelkonna vallad
- Kiiu vald (1891–1917)
- Kiiu-Loo-Kuusalu vald (1866–1891)
- Kodasoo vald (1866–1891)
- Kodasoo vald (1917–1917)
- Kolga vald (1866–1917)
- Kõnnu vald (1867–1917)
- Kõnnu-Suru vald (1866–1867)
- Suru vald (1867–1891)
- Valkla vald (1866–1891)[2]
Kuusalu kihelkonna kalmistud
- Juminda kalmistu
- Kuusalu kalmistu
- Kuusalu kirikuaed
- Kuusalu II maailmasõja matmispaik
- Leesi kalmistu
- Loksa kalmistu
- Mohni tuletornivahtide kalmistu
- Muuksi II maailmasõja matmispaik
Viited
Kirjandus
- Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 419–421.
- Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk 55–56.
- Leida Rebane. Ajaloolist traditsiooni Kuusalu kihelkonnast 1930. a. Eesti Kirjandusmuuseum. 2009.