Läti merevägi

Läti merevägi
	Mereväe embleem
Asutatud	10. august 1919
Riik	Läti
Kuuluvus	Läti relvajõud
Ülesanne	meresõda
Peakorter	Liepāja
Deviis	Mūs vieno Latvijas svētais vārds!
Lahingud	Läti Vabadussõda
Ülemad
Mereväe ülem	Kaspars Zelčs
Sümboolika
Mereväe lipp

Läti merevägi (Läti keeles Latvijas Jūras spēki) on Läti kaitseväe merekaitse eest vastutav väeliik.

Mereväe lipulaev on staabi-ja toetuslaev Virsaitis A-53.

Ajalugu

Läti merevägi loodi 10. augustil 1919. aastal. Praktiliselt andsid eestlased lätlastele mõned väiksemad Landeswehrilt vallutatud sõjalaevad juba 1919. a juulis. Algselt nimetati mereväge Meredivisjoniks. 1919. aasta suvel võeti üle Riias remondis olnud endine suurem Saksa miinitraaler, mis sai pärast kapitaalremonti 1922. a divisjoni lipulaevaks Virsaitis. 1923. aastal asutati merelennuväe divisjon. 1924. aastal nimetati Meredivsijon Rannakaitse divisjoniks. 1926. aastal võeti kasutusele kaks miinitraalerit-miiniveeskajat Imanta ja Viesturs ning allveelaevad Ronis ja Spidola. 1920-ndatel tehti üsna sageli koostööd Eesti merejõududega, kui divisjoni ülemaks oli baltisakslane Archibald von Keyserling ja Eesti merejõude juhtis samuti baltisakslane Hermann von Salza.

1938. aastal võeti kasutusele mereväe lipp ja 22. detsembril nimetati Rannakaitse divisjon Läti mereväeks. Läti mereväe koosseisus oli 2. maailmasõja alguseks peamiselt 4 miinitraalerit, 2 allveelaeva ja 1 allveelaevade toetuslaev.

19. augustil 1940. a arvati Läti mereväe laevad seoses Nõukogude okupatsiooniga Balti laevastiku koosseisu. Allveelaevu hiljem Nõukogude-Saksa sõjas ei kasutatud.

Taasiseseisvumise künnisel hakati Gaidis Zeibotsi juhtimise all looma samuti oma mereväge. Esimest korda pärast taasiseseisvumist heisati Läti lipp juba 11. aprillil 1991 sõjalaeval Sams. Suurema hulk laevu saadi esmalt 1994. aastal, sealhulgas 2 Ida-Saksamaa Kondor-klassi miinitraalerit ja rootsi patrullkaatrid.

Koosseis

Mereväe koosseisus on:

Mereväe staap
Miinitõrjelaevade divisjon
Patrull-laevade divisjon
Rannavalve
Merevalve- ja sidekeskus
Balti miinitöökoda

Kokku on Läti mereväe teenistuses umbes 550 inimest.

Laevad

Staabi- ja toetuslaevad
- Vidar klassi miiniveeskaja (staabi-ja toetuslaev) - Virsaitis A-53
- Buyskes klassi hüdrograafialaev - Varonis A-90
Miinitõrjelaevad
- Tripatite klassi miinijahtija (ka Alkmaar klass) (4) - Imanta M-04, Viesturs M-05, TĀlivaldis M-06, Visvaldis M-07
Patrull- ja valvelaevad
- Skrunda klassi patrull-laev (5) - Skrunda P-05, Cēsis P-06, Viesīte P-07, Jelgava P-08, Rēzekne P-09
- Rootsi päritolu erinevad valvelaevad (4) - Kristaps KA-01, Gaisma KA-06, Saule KA-08, Klints KA-09
- Soome päritolu valvelaev - Astra KA-14

Baasid

Sõjalaevad asuvad Liepājas. Rannavalvelaevade staap asub Riias (üksused Liepājas ja Ventspilsis). Õppekeskus ja logistikabaas asuvad Liepājas (üksused Riias ja Ventspilsis).