Lev Kamenev

Lev Borissovitš Kamenev (vene keeles Лев Борисович Каменев, tegelikult Rosenfeld (Розенфельд); 18. juuli (vkj. 6. juuli) 1883 Hersoni kubermang – 25. august 1936 Moskva) oli Vene kommunistlik revolutsionäär, Nõukogude Venemaa ja Nõukogude Liidu poliitik ning riigitegelane. Tema isa oli juut, ema õigeusklik venelane.

Kamenev kuulus Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo esimesse koosseisu. Selle moodustasid seitse inimest: Andrei Bubnov, Lev Kamenev, Vladimir Lenin, Grigori Sokolnikov, Jossif Stalin, Grigori Zinovjev ja Lev Trotski. Neist viis langesid Stalini korraldatud repressioonide ohvriks ja tapeti. Kamenev kuulus poliitbüroosse vahetpidamata kuni 1926. aastani, Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomiteesse kuni 1927. aastani.

Kamenev visati 1927. aastal koos Trotskiga parteist välja. Ta palus andeks, öeldes oma seisukohtadest lahti, ning sai parteisse 1928. aastal tagasi. Ent stalinlike puhastuste käigus oli ta üks esimesi, kes hukati, süüdistatuna "trotskistlik-zinovjevistlikus vandenõus".

Lev Kamenev hukati 1936. aastal ja rehabiliteeriti postuumselt 1988. aastal.

Isiklikku

Lev Kamenev oli abielus Lev Trotski õe Olga Bronšteiniga. Neil sündis kaks poega. 1920-ndate teisel poolel nende abielu lagunes ja ta abiellus Tatjana Glebovaga. Neil sündis 1929 poeg.

Stalini korraldatud repressioonides hukati lisaks Kamenevile tema mõlemad abikaasad ja kaks vanemat poega, samuti vend, vennanaine ja nende poeg. Noorem poeg saadeti algul lastekodusse, hiljem vanglasse, kust lõpuks vabanes. Minia, näitleja Galina Kravtšenko oli kakskümmend aastat sisuliselt tööta.