Ligipääsmatuse poolus

Ligipääsmatuse poolust^[1] ehk ligipääsmatuspoolust^[2] tähistavad geograafilised koordinaadid, kuhu jõudmine on vastavalt ligipääsvuse kriteeriumile igati raskendatud. Maal tähistavad äärmuspunktidena need rannajoontest kõige kaugemaid distantse, maksimaalselt kas ookeaniliselt või kontinentaalselt. Täpsed ligipääsmatuse poolused nihkuvad pidevalt ajas ja ruumis seoses planeedi omapäradega: veetasemega, erosiooniga ning geoloogiliste protsessidega, vms.

Äärmuspunkt on pidevas nihkumises vastavalt triivjää oludele ~ 85° 48′ N 176°9′ W koordinaatidel Põhja-Jäämeres.

• 83° 54′ 14.4″ S, 64° 53′ 24″ E ehk Antarktika väline ligipääsmatuspoolus, mis arvestab antarktise jääkilbi ja šelfiliustikega. Koordinaadid tähistavad mõttelist punkti 1590,4 km kaugusel lähimast merepinnaservast mandriga.
• 83° 36′ 36″ S, 53° 43′ 12″ E ehk Antarktika sisemine ligipääsmatuspoolus, mis arvestab antarktise jääkilbi aluste maapinnavormidega. Koordinaadid tähistavad mõttelist punkti 1179,4 km kaugusel lähimast maapinnaservast Lõuna-Jäämerega.

Kempi maal asus 1958. aasta detsembris tollal väljaarvutatud ligipääsmatuse lõunapooluse kõrval Nõukogude Liidu samanimeline uurimisjaam Полюс недоступности. 12-päevase uurimise järgselt pakiti laager kokku ja lahkuti mootorsaanidel. Hiljem on ka rahvusvaheliselt naasvad ekspeditsioonid tunnistanud lumme jäätunud riismeid, mahavõtmata antenne ja büsti Leninist.^[3] 82° 6′ 0″ S, 54° 58′ 0″ E koordinaatidel paikneb see 3718 m kõrgusel merepinnast, ja ligikaudu 1301 km kaugusel lõunapoolusest.

43° 40′ 52″ N, 87° 19′ 52″ E

5° 39′ 0″ N, 26° 10′ 12″ E

43° 21′ 36″ N, 101° 58′ 12″ W

14° 3′ 0″ S, 56° 51′ 0″ W

23° 10′ 12″ S, 132° 16′ 12″ E

 Pikemalt artiklis Nemo punkt

Eikellegi ligipääsmatuspunkt (inglise ja prantsuse keeles Point Nemo, mis on tuletatud ladina sõnast nemo ehk eikeegi) on rannajoontest kaugeim veeline äärmuspunkt. Selle asukoht Lõuna-Vaikses ookeanis on võrdselt 2688 km kaugusel kolmest punktist maismail: päikselises Ducie atollis (põhjast), kaljusel Motu Nuil (kirdest) ning Adeelia pingviinide pesitsemiseks sobival vähem külmal Maheri saarel (lõunast).

Ümbritsevasse eikellegimerre juhivad ja kukutavad mitmed riigid kanderakette, tehiskaaslasi ja mehitamata kosmoselaevu, kosmoseprügi tõttu kutsutakse sealset sügavat ookeanipõhja kosmoseprügilaks või kosmosekalmuks. Hüdrosfääri sajavad ja lekivad reoained põhjustavad reostusi, paiksemaks jäämisest olenemata on need vägagi halvasti veelduvad ja lahustuvad.^[4] 2018. aasta analüüsides sisaldab sealne vesi kuupmeetri kohta keskmiselt 26 mikroplastiosakest. 2020. aastatel/2030. aastateks uputatakse NASAst sinnasamma rahvusvaheline kosmosejaam ISS, millega ligi 400 km kõrgusel ülesööstvad meeskonnaliikmed ongi lähimateks inimesteks punktile Nemo.

Lõuna-Vaikse ookeani keerlus hoiab sealt eemale toitained ja nende ringluse, liigse kauguse tõttu on sealsed veed ja nende abüssaalsed sügavused üsna eluvaesed. Lõhevulkaanides ookeanipõhjas on täheldatud vaid baktereid ja vähilaadseid.

• Geograafiline keskpunkt
• Maa äärmuspunktid
• Pinnakese
• Antipood
• Poolus