Ljudmila Zõkina

Ljudmila Zõkina (vene keeles Людмила Георгиевна Зыкина; 10. juuni 1929 Moskva – 1. juuli 2009 Moskva) oli vene laulja ja näitleja, NSV Liidu rahvakunstnik (1973).

Zõkina sündis töölisperes. Pärast sõda töötas ta Moskva masinaehitustehases ja Moskva psühhiaatriahaiglas.

Tema lauljatee sai alguse 1947. aastal, kui ta osales ülevenemaalisel noorte artistide konkursil. Alates 1960. aastast oli Zõkina Moskontserdi solist. Ta sai tuntuks eeskätt vene romansside esitajana.

1969. aastal lõpetas ta M. Ippolitov-Ivanovi nimelise Moskva muusikakooli.

1960. aastatel esines lauljatar USA-s Los Angeleses vene emigrantidele ja kohtus ka ansambliga The Beatles. Muusikud kinkisid Zõkinale hõberisti, mis lauljatari sõnul tõi talle õnne.^[viide?]

Lisaks Venemaale oli Zõkina populaarne mujalgi, eriti Aserbaidžaanis, kus ta esines korduvalt. 1972. aastal anti talle Aserbaidžaani NSV rahvakunstniku aunimetus.

Ljudmila Zõkina maeti 4. juulil 2009 Moskva Novodevitšje kalmistule.

Vene meedia on Zõkinat nimetanud vene laulu kehastuseks, kes on täielikult varjutanud kõik teised rahvalike laulude esitajad.

1930. ja 1940. aastatel oli vene rahvalaulude kuulsaim esitaja Lidija Ruslanova, kelle 1950. aastail vahetas välja Zõkina. Tema hääl sobis tämbri poolest kõige paremini kokku bajaani ja rahvalike keelpillidega.

1977. aastal asutas ta riikliku akadeemilise vene rahvalaulu ansambli Rossija.

Lauljatar kirjutas oma elust kolm raamatut. Zõkina kehastas jõulise temperamendi ja võimsate emotsioonidega tugevat ja lihtsat vene naist.

Välismaal aplodeerisid Zõkinale sellised poliitikud nagu Jawaharlal Nehru, Indira Gandhi, Urho Kaleva Kekkonen, Charles de Gaulle, Helmut Kohl, kultuuritegelased nagu Charlie Chaplin, Mireille Mathieu, Charles Aznavour, Frank Sinatra, Jean-Paul Belmondo, Louis de Funes, Marc Chagall, Van Cliburn, ansamblid The Beatles ja Boney M.^[viide?] Tema loomingut armastasid ka sellised tuntud inimesed nagu NLKP Keskkomitee peasekretär Leonid Brežnev ja NSV Liidu kultuuriminister Jekaterina Furtseva.^[viide?]

• VI ülemaailmse noorte ja üliõpilaste festivali laureaat (1957)
• ülevenemaalise estraadiartistide konkursi võitja (1960)

Zõkina esitatud lauludega heliplaatide kogutiraaž on 6 miljonit eksemplari. 1997. aastal ilmus tema laulude antoloogia – 15 CD-plaati. 2004. aastal anti tema laulud välja 20 CD-plaadil. Zõkina repertuaaris oli üle 2000 laulu.

• 1967 – orden "Austuse märk"
• 1970 – Lenini preemia
• 1979 – Lenini orden
• 1987 – sotsialistliku töö kangelane
• 1987 – M. Glinka nim. VNFSV riiklik preemia
• 1997 – ordeni "Teenete eest Isamaa ees" 3. järk
• 1999 – ordeni "Teenete eest Isamaa ees" 2. järk
• 2004 – Püha apostli Andreas Esmakutsutu orden (nr 11)
• 2009 – ordeni "Teenete eest Isamaa ees" 1. järk
• Zõkina nimi on antud asteroidile (4879 Zõkina)

• Vene NFSV rahvakunstnik (1968)
• NSV Liidu rahvakunstnik (1973)
• Aserbaidžaani NSV rahvakunstnik (1973)
• Udmurdi ANSV rahvakunstnik (1974)
• Usbeki NSV rahvakunstnik (1980)
• Mari Vabariigi rahvakunstnik (1997)
• Moskva Riikliku Kultuuriinstituudi professor (1989)
• Orenburgi riikliku Ülikooli auprofessor (1998)
• Leningradi oblasti riikliku ülikooli auprofessor (1999)
• Moskva Riikliku Ülikooli auprofessor (2002)

• Zõkina esines ringreisidel 92 maailma riigis.
• Laulja on rääkinud, et sõitis kogu elu Volgaga, kuigi on alati tahtnud sõita Peugeot'ga. Tal oli küll Меrcedes, aga see varastati ära.

Ljudmila Zõkina oli neli korda abielus; viimase abikaasa, Viktor Gridiniga elas ta koos 17 aastat.