Louis Vierne
| Louis Victor Jules Vierne | |
|---|---|
 Louis Vierne, foto aastast 1910 | |
| Sündinud |
8. oktoober 1870 Poitiers, Prantsusmaa |
| Surnud |
2. juuni 1937 Pariis, Prantsusmaa |
| Stiilid | romantiline muusika |
| Elukutse | organist, helilooja |
Louis Victor Jules Vierne (8. oktoober 1870 Poitiers – 2. juuni 1937 Pariis) oli prantsuse helilooja ja organist.
Lapsest saati peaaegu pimeda Louis Vierne'i muusikaanne avaldus varakult. Pärast provintsikooli lõpetamist astus Louis Vierne Pariisi Konservatooriumi.
1892. aastast töötas ta organisti assistendina Pariisi Saint-Sulpice'i kirikus Charles-Marie Widori kõrval. 1900. aastast kuni surmani oli Louis Vierne Pariisi Jumalaema kiriku peaorganist. Ametikoht oli prestiižikas, kuid sealne orel vajas remonti ning selleks pidi Vierne andma Põhja-Ameerikas kontserte. Pariisi Jumalaema kiriku orelil esines ta kokku tervelt 1750 korral.
Louis Vierne'i isiklik elu oli traagiline: tema abielu lõppes lahutusega ning Esimeses maailmasõjas hukkusid nii tema vend Renè kui ka poeg Jaques. Louis Vierne suri südamerabanduse tagajärjel 2. juuni õhtul 1937, improviseerides parasjagu kontserdil. Surra Jumalaema kiriku orelit mängides oli olnud tema eluaegne unistus.
Louis Vierne oli tolle aja üks paremaid orelil improviseerijaid. Tema improvisatsioonidega on säilinud ka mõned fonograafi salvestised. Tema loomingut iseloomustavad puhas ja elegantne stiil. Vierne'i harmooniad on romantiliselt rikkalikud, samas puudub tema loomingus sentimentaalsus, mis on omane teisele romantismiajastu suurele oreliheliloojale César Franckile.
Teosed
- "Messe solenne" ("Pidulik missa")
- umbes 70 laulu oreli-, klaveri-, harfi- või orkestrisaatega
- 20 oreliteost, sh:
- 6 orelisümfooniat
- 24 "Fantastilist pala"
- 24 "Pala vabas stiilis"
- 9 kammerteost, sh:
- viiulisonaat
- tšellosonaat
- klaverikvintett
- keelpillikvartett
- Sümfoonia a-moll