Lucas van Uden

Lucas van Uden (18.10.1595 Antwerpen – 04.11.1672 Antwerpen) oli Flaami graveerija ning maalikunstnik, kes pühendus oma loomingus maastikumaalile.

Lucas van Uden
Anthony van Dyck "Lucas van Uden"
Sündinud 18.10.1595
Antwerpen
Surnud 04.11.1672
Antwerpen
Rahvus Flaami
Tegevusala Maastikumaalija
Kunstivool Flaami barokk
Tuntud teoseid

"Talvine maastik" "Maastik metsaga"

"Jõgi ja mäed"
Mõjutatud Peter Paul Rubens, Joos de Momper, Jan Brueghel I
Mõjutanud Philips Augustin Immenraet, Jan Baptist Bonnecroy
Abikaasa Anna van Woelput
Sugulased Artus van Uden, Pieter van Uden, Jacob van Uden

Elulugu

Lucas van Uden sündis 18. oktoobril 1595. aastal Antwerpenis. Tema isa oli Artus van Uden (sündinud 1544), kes oli Antwerpeni linnakunstnik, ning tema vanaisa oli Pieter van Uden, kes oli Antwerpeni kuulsa gobelääni- ja siidivabriku asutaja. Lucasel oli vend Jacob van Uden, kellest sai samuti maastikumaalija ning kelle looming sarnanes väga tema venna Lucase teostele. [1]

Arvatavasti oli Lucase esimene õpetaja tema isa Artus van Uden, kes tutvustas oma pojale maalikunsti ning andis edasi vajalikke oskusi. Lucas van Uden registreeriti aastatel 1626–1627 Antwerpeni Püha Luuka gildi "meistri pojana". [1]

Lucas van Uden abiellus 14. veebruaril 1627. aastal Anna van Woelputiga (suri 1667). Kuigi Lucas veetis enamuse oma elust elades Antwerpenis, siis aastal 1650 on registreeritud periood, kus ta arvatavasti elas kuskil mujal. [1] Arvatavasti reisis ta aastatel 1644–1646 Reini jõge pidi ning viibis seetõttu kodulinnast eemal. [2]


Looming

Lucas van Uden "Maastik jõega"

Lucas van Uden spetsialiseerus oma loomingus põhiliselt maastikumaalile ning tema looduse vaatlusoskust peetakse tema eriliseks andeks. Eriti vahetult ilmutab tema talent end tema joonistustes ja skitsides (“Kaljunäoline maastik”) ning mõnes maalis (“Maastik ennustava mustlastüdrukuga”). [1]

Ta sai inspiratsiooni üldisemalt Hollandi maastikumaalist, mis õitses sel ajal, aga ka kindlatelt tolle ajastu kunstnikelt, nagu Peter Paul Rubens'ist ning Joos de Momper'i maastikest, kelle teoseid talle meeldis kopeerida. [1][3][4] Lisaks sellele meeldis Udenile inpiratsiooni koguda ka otse loodusest. Arnold Houbraken, kes oli Udeni eluloo koostaja, on märkinud, et Uden “ärkas koidikul ja läks lagendikele ja metsa” joonistama ning maalima. [2] Enamik tema teostest on aastatest 1630–1650 [3].

Lucas van Uden "Maastik metsa ja karjastega"

Lucas van Udeni loomingu kirjeldus

Enamik Lucas van Udeni teostest on sarnase plaaniga. Teosed kujutavad paremal pool servas enamasti puudesalu, puud on väga sirged, välja arvatud paar puud, mis kalduvad teose keskosa poole. Teose keskosas kujutab Uden põldusid, künkaid, külakesi, lagendikke, madalikke, orgusid ning tagaplaanil paistavad kas metsad või mäestikud. Mäestikud ei mõju aga sarnaselt tema eelkäijatele kurjakuulutavalt, vaid rahulike ning romantilistena (“Maastik kaljumäestikega”) [1].

Teostele on omane pehme, isegi kahvatu värvikasutus. Uden kasutab oma teostes enamasti üsna neutraalseid värve – roosakaspruune, tuhmrohekaid toone. Udeni värvikasutus on leidnud ka kriitikat, sest seda on iseloomustatud kuiva ning monotoonsena. [1]

Töödelt leiab ka inimfiguure: karjased, jalutajad, talupojad tööl, mustlastüdrukud ennustamas. Figuure joonistas ta peamiselt ise, aga vahepeal tegi ta ka koostööd David Teniers’iga. Lucas van Uden on tegelaste maalimisel võtnud inspiratsiooni Rubensi teostest. Selle sarnasuse tõttu peetakse Rubensit tihti Udeni teoste kaasautoriks. Siiski ei vasta see spekulatsioon arvatavasti tõele ning Udeni ning Rubensi koostöö piirdub vaid Rubensi tööst motiivide laenamisega. [1]

Lucas van Uden "Talvine maastik jahtimeestega"

Detailirohkus on omane eriti Udeni väiksemas mõõdus teostele, samas kui suuremamõõdulistele Udeni teostele on omane tumedate-jahedate aladega vastandamine selgete-soojade aladega, mis asetab ta samasse maalitraditsiooni, nagu Jan Brueghel I ja Joos de Momper. [1]

Peter Paul Rubensi ja teiste kunstnike mõju Udeni loomingule

Peter Paul Rubens "Autoportree"

Palju kõneainet on tekitanud arusaam, et Lucas van Uden töötas Peter Paul Rubensi ateljees Antwerpenis ning tegi eelmainitud kuulsa kunstnikuga koostööd [4][5]. Arvamused selle kohapealt jaotuvad pooleks. Need, kes peavad eelmainitut vääraks, põhjendavad seda kaheti. Esiteks, Lucas van Udeni stiil ei ole äratuntav mitte üheski Rubensi teoses ning seetõttu ei saanud Uden valmistada taustasid Rubensile. Teiseks puuduvad ka väidet toetavad dokumentaalsed tõendid sellise koostöö kohta. [1]

Kuigi eelmainitud kunstnikud ei teinud arvatavasti koostööd, siis Peter Paul Rubensi mõju on selgesti tajutav Lucas van Udeni loomingus. Uden tegi Rubensi töödest mitmeid koopiaid ning kasutas oma töödes ka rubinsilikke elemente, nagu “ümmargust kannu peas kandvat naist ja jootmiskohas lehmi või selliseid stiilivahendeid nagu tagant valgustatud esiplaanil olevad puud” [1].

Peter Paul Rubens ""Maastik vikerkaarega"

Näiteks võttis Lucas van Uden eeskujuks Rubensi “Maastik vikerkaarega” ning “Maastik koos Ulysses’e ja Nausica’ga”, mida Uden kopeeris ja töötas ümber.

Kuigi Lucas van Udenile meeldis kopeerida erinevate kunstnike töid, nagu Brueghel, de Momper ja Rubens, ei suutnud Uden siiski kopeerimisest edasi arendada endale väga isikupärast stiili, millega end silmapaistvamate kunstnikute sekka ajalukku kirjutada. [1]

Lucas van Uden "Maastik vikerkaarega"

Lucas van Udeni ja Peter Paul Rubensi loomingu suurim erinevus on kunstnike värvikasutus. Kui Rubensi teosed paistavad silma just oma värvirohkuse poolest, siis Udeni teostele on omane eriti kahvatu värvivalik. [1]



Õpilased

Lucas van Udeni õpilaste hulka kuulusid Philips Augustin Immenraet (1627–1679) ja Jan Baptist Bonnecroy (1618–1676) [1].

Viited

  1. ↑ 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 1,11 1,12 1,13 Devisscher, Hans (2003). "Uden, Lucas van". Grove Art Online. Vaadatud 06.112024. {netiviide}: kontrolli kuupäeva väärtust: |vaadatud= (juhend)
  2. ↑ 2,0 2,1 www.stephenongpin.com https://www.stephenongpin.com/artist/243110/lucas-van-uden. Vaadatud 6. novembril 2024. {netiviide}: puuduv või tühi pealkiri: |pealkiri= (juhend)
  3. ↑ 3,0 3,1 Brigstocke, Hugh; Touchette, Lori-Ann (2001). The Oxford companion to Western art. The Oxford Companion to Western art. Oxford New York: Oxford University Press. ISBN 978-0-19-866203-7.
  4. ↑ 4,0 4,1 Kartna, Aino; Lumiste, Mai; Pihlak, Evi (1978). Madalmaade maalikunst XV–XVII sajandini. Tallinn: Kunst. Lk 78, 129.
  5. ↑ Lescourret, Marie-Anne (2007). Viirand, Tiiu (toim). Rubens Rubens. Tõlkinud Rattus, Urmas. Tallinn: Kunst. Lk 140. ISBN 9789949407934. {raamatuviide}: vigane väärtus: |script-title=: missing prefix (juhend)