Maaja keel

Maaja keel ehk jukateegi keel on maaja keelkonda kuuluv keel, mida räägitakse Mehhikos Campeche ja Quintana Roo osariigis, Yucatáni poolsaarel ning Belize'is. Mehhikos kõneleb jukateegi keelt 735 000 inimest, kokku on kõnelejate arv 766 000.^[1] Jukateegi keel on keeleteadlaste antud nimetus, eristamaks seda teistest maaja keelkonda kuuluvatest keeltest. Emakeelena kõnelejad nimetavad oma keelt lihtsalt maaja keeleks.^[2]

Jukateegi keeles on 5 vokaali: /i/ /u/ /e/ /a/ /o/ Vokaalidele võivad järgneda poolvokaalid /w/ ja /y/, moodustamaks diftonge, näiteks /ay/ /oy/.

Jukateegi keeles on vokaale võimalik hääldada viiel erineval viisil, hääldusest oleneb sõna tähendus.

• Tavalised vokaalid kirjutatakse ühe tähega ning need ei muutu ühelgi viisil allpool kirjeldatutest.
• Pikad vokaalid hääldatakse pikemalt kui tavalised vokaalid ning tihti kaasneb nendega kas kõrgem või madalam toon. Silbi lõpus asuvale pikale vokaalile lisatakse –h, tähistamaks, et see on pikk. Kui pikale vokaalile järgneb konsonant, ei ole selle pikkus märgitud.
• Kõrisulghäälikud on kasutusel peamiselt ühesilbilistes sõnades ning nende moodustamiseks sulgetakse kõri peaaegu kohe pärast vokaali hääldamist.
• Kui hääldada kõrisulghäälik ning lisada sellele tavaline vokaal, moodustub reduplitseeritud (st kahekordistatud) kõrisulghäälik. Kirjapildis esinevad reduplitseeritud kõrisulghäälikud kahekordse vokaalina.
• Reduplitseeritud poolvokaal erineb eelnevas punktis kirjeldatust vaid selle poolest, et hääldamisel toon muutub (enamasti kõrgemast madalamaks).^[2]

Jukateegi keeles on 19 konsonanti.^[2]

• Jukateegi keelele on iseloomulikud helitud häälikud, mida hääldatakse väga kõri lähedal, tõstes õhusurvet suus nii, et heli väljudes tekib märgatav õhuvool. Neid helisid märgib apostroof (') pärast konsonanti, näiteks k’ux k’ak’al (seal on palav).
• Konsonante /d/ /f/ /g/ /j/ /r/ ja /v/ omakeelsetes sõnades ei leidu, need esinevad peamiselt laenudes, välja arvatud /r/, mida tihti asendab /l/.^[2]

Sõnajärg on jukateegi keeles VSO (verb-subjekt-objekt).^[2]

Käände märkimiseks kasutatakse prepositsioone. Näiteks omastavat käänet märgitakse eessõnaga u (u pekoob Pedro – Pedro koerad). Üldiselt sõnade sugu ei märgita, kuid vajadusel tähistatakse meessugu eesliitega h- ning naissugu liitega x- (h-men – meessoost apteeker, x-men – naissoost apteeker). Mitmuse tähistamiseks kasutatakse tavapäraselt liidet –oob (pek – koer; pekoob – koerad). Esineb ka muid liiteid (ac – kilpkonn; aci – kilpkonnad).^[2]

Adjektiivid moodustatakse substantiividest, lisades vastav afiks (pet – ring; petel – ümmargune).

Pronoomenei on kahte liiki: ühed tähistavad ainult alust, teised võivad tähistada nii alust kui ka sihitist. Pronoomenitel esinevad ainsuses ja mitmuses erinevad vormid.^[2]

Mõnikord on verbid ja substantiivid eristatavad vaid lausestruktuuri järgi. Verbid pöörduvad kolmes põhivormis (sihiline, sihitu ja passiivne) ning igal pöördel on neli erinevat vormi.^[2]

Jukateegi keeles on kasutusel häälikkiri, mis põhineb ladina tähestikul.^[1]

Teeche' a tsiikbal maaya? – Kas sa räägid jukateegi keelt?

Chen jumpit – Jah, veidi ^[3]

On võimalik, et kaks ingliskeelset sõna pärinevad jukateegi keelest. Shark (hai) võib pärineda sõnast xoc (kala) ja cigar (sigar) sõnast sik’ar (sigaretiks keeratud tubakalehed), mis tuleneb sõnast sic (tubakas).^[2]