Maakond (Itaalia)

Itaalia haldusjaotuses on maakond (itaalia keeles regione, mitmuses regioni) 1. järgu haldusüksus. Maakonnad, välja arvatud Valle d'Aosta, jagunevad provintsideks (provincia) ja need omakorda valdadeks (comune). Põhiseaduse paragrahvi 131 järgi on Itaalias 20 maakonda.

Staatus

Itaalia autonoomsed piirkonnad (regioni)

Igal maakonnal on oma valitsus oma statuudi, võimupiiride ja ülesannetega. Kõik maakonnad on Põhiseaduses sätestatud piirides autonoomsed. Viiele maakonnale (1948. aasta veebruaris Sitsiilia, Sardiinia, Valle d'Aosta ja Trentino-Alto Adige maakondadele, 1963. aasta jaanuaris Friuli-Venezia Giuliale) on spetsiaalse statuudiga antud ülejäänud maakondadega võrreldes laiendatud autonoomia. Üks neist viiest, Trentino-Alto Adige, koosneb kahest autonoomsest provintsist (Bolzano ja Trento), mille seadusandlikud volitused on analoogsed maakonna omadele. Trentino-Alto Adige ja Valle d'Aosta nimetused on Itaalia põhiseaduse 2001. aasta redaktsioonis (§ 116) toodud ära kahes keeles, itaalia/saksa ja itaalia/prantsuse keeles: Trentino-Alto Adige / Südtirol ja Valle d'Aosta / Vallée d'Aoste.

Viieteistkümne eriõigusteta maakonna seadusandlikku autonoomiat suurendati märkimisväärselt 2001. aasta põhiseadusliku reformiga (kiideti heaks Amato II valitsuse ajal ja kinnitati rahvahääletusega Berlusconi II valitsuse ajal).

Ajalugu

Esimese maakonnana asutati 1946. aastal Sitsiilia maakond, viimasena moodustati 1963. aastal Molise maakond.

Valitsemine

Maakonna valitsusorganid on sätestatud põhiseaduse 121. paragrahvis:

  • Piirkondlik nõukogu (consiglio regionale), seadusandlik organ.[1]
  • Piirkondlik komisjon (giunta regionale), kollegiaalne valitsemisorgan, koosneb presidendist (presidente) ja assessoritest (assessore); komisjoni liikmete arv ei tohi olla suurem kui üks viiendik nõukogu liikmete arvust.[2]
  • Piirkondliku komisjoni president (presidente della giunta regionale) ehk piirkonna ("maakonna") president (presidente della regione).

Itaalia maakonnad

Tabelis on esitatud maakondade keskused, elanike arv[3], pindala, asustustihedus, provintsid ja omavalitsusüksuste arv.

Maakond Keskus Elanikke Pindala (km²) Asustustihedus (in/km²) Provintsid Valdu
Lombardia Milano 9 833 567 23 861 412 Bergamo, Brescia, Como, Cremona, Lecco, Lodi, Mantova, Milano, Monza e Brianza, Pavia, Sondrio, Varese 1544
Campania Napoli 5 765 519 13 590 424 Avellino, Benevento, Caserta, Napoli, Salerno 551
Lazio Rooma 5 566 783 17 236 322 Frosinone, Latina, Rieti, Rooma, Viterbo 378
Sitsiilia[4] Palermo 4 995 608 25 711 194 Agrigento, Caltanissetta, Catania, Enna, Messina, Palermo, Ragusa, Siracusa, Trapani 390
Veneto Veneetsia 4 891 847 18 399 266 Belluno, Padova, Rovigo, Treviso, Veneetsia, Verona, Vicenza 581
Piemonte Torino 4 375 400 25 402 172 Alessandria, Asti, Biella, Cuneo, Novara, Torino, Verbano Cusio Ossola, Vercelli 1206
Emilia-Romagna Bologna 4 383 480 22 446 195 Bologna, Ferrara, Forlì-Cesena, Modena, Parma, Piacenza, Ravenna, Reggio Emilia, Rimini 348
Puglia Bari 4 050 288 19 358 209 Bari, Barletta-Andria-Trani, Brindisi, Lecce, Foggia, Taranto 258
Toscana Firenze 3 694 580 22 994 160 Arezzo, Firenze, Grosseto, Livorno, Lucca, Massa ja Carrara, Pisa, Pistoia, Prato, Siena 287
Calabria Catanzaro 1 956 608 15 081 130 Catanzaro, Cosenza, Crotone, Reggio Calabria, Vibo Valentia 409
Sardiinia[5] Cagliari 1 641 361 24 090 68 Cagliari, Carbonia-Iglesias, Medio Campidano, Nuoro, Ogliastra, Olbia-Tempio, Oristano, Sassari 377
Liguuria Genova 1 562 829 5422 288 Genova, Imperia, La Spezia, Savona 235
Marche Ancona 1 545 155 9366 165 Ancona, Ascoli Piceno, Fermo, Macerata, Pesaro e Urbino 239
Abruzzo L'Aquila 1 311 548 10 763 122 Chieti, L'Aquila, Pescara, Teramo 305
Friuli-Venezia Giulia[6] Trieste 1 222 689 7858 155 Gorizia, Pordenone, Trieste, Udine 218
Trentino-Alto Adige[7] Trento 1 043 294 13 607 76 Bolzano, Trento 333
Umbria Perugia 886 815 8456 105 Perugia, Terni 92
Basilicata Potenza 575 470 9995 58 Matera, Potenza 131
Molise Campobasso 312 850 4438 70 Campobasso, Isernia 136
Valle d'Aosta[8] Aosta 127 985 3263 39 puuduvad 74
Kokku 59 743 676 301 338 198 8092

Itaalia maakondade kaart

Kaardil esitatud nimed on klõpsatavad.

Vaata ka

Viited

  1. Sitsiilia valitsusorganiks on erandlikult Assemblea Regionale Siciliana
  2. DECRETO-LEGGE 13 agosto 2011, n. 138. L'art. 14, comma 1, lett. b
  3. "Bilancio demografico mensile anno 2013 e popolazione residente al 31/03/2013". Originaali arhiivikoopia seisuga 5.09.2017. Vaadatud 28.09.2013. Elanike arv seisuga 31. märts 2013.
  4. Lisaks itaalia keelele on ametlikuks keeleks ka sitsiilia keel.
  5. Lisaks itaalia keelele on ametlikuks keeleks ka sardi keel.
  6. Lisaks itaalia keelele on ametlikeks keelteks ka friuuli, saksa, sloveeni ja veneetsia keeled.
  7. Lisaks itaalia keelele on ametlikeks keelteks ka saksa ja ladiini keel.
  8. Lisaks itaalia keelele on ametlikuks keeleks ka prantsuse keel.

Välislingid