Metroo
Kiirraudtee, tuntud ka kui metroo või allmaaraudtee, on tavaliselt linnapiirkondades kasutatav suure veovõimega ühistransport. Erinevalt bussidest või trammidest on kiirraudteesüsteemid elektriraudteed, mis sõidavad ainuõigusega sõiduteel, kuhu ei pääse jalakäijad ega muud sõidukid. Metrooliinid on rajatud maa-alustesse tunnelitesse või tänavate kohale estakaadidele. Paljudes linnades on metroo kesklinnast kaugemal ka maa peal, kuid sel juhul samatasandiliste ristumisteta muu transpordiga. [1][2][3]
Maailma esimene kiirraudteesüsteem oli osaliselt maa-alune Metropolitan Railway, mis avati tavapärase raudteena 1863. aastal ja nüüd on see osa Londoni metroost.[4] 1868. aastal avas New York kõrgendatud West Side'i ja Yonkersi Patent Railway, mis oli esialgu kaabli abil veetav liin, kus kasutati staatilisi aurumasinaid. Hiinas on kõige rohkem kiirraudteesüsteeme - kokku 31, ning üle 4500 km raudteeliine. Hiina vastutab suurema osa kiirraudtee laienemise eest viimase kümne aasta jooksul. [5][6][7]
Maailma pikim ühe käitajaga kiirraudteesüsteem marsruudi pikkuse järgi on Shanghai metroo (743 km).[8][9] Maailma vanim metroo on Londoni metroo (avati 1890), vanuselt teine on Budapesti metroo (avati 1896); järgnesid Glasgow (1896), Chicago (1897), Pariis (1900), Boston (1901), Berliin (1902), Ateena (1904), New York (1904) jne.
Ajalugu
Londonis asuva Metropolitan Railway avamine 1863. aastal oli kiirraudteesüsteemide alguseks. Esimesed kogemused aurumasinatega olid ebameedlivad hoolimata olemasolevast ventilatsioonist. Ka katsed pneumaatiliste raudteedega nurjusid, kui linnad neid laiemalt kasutusele võtsid. Elektriline veojõud oli tõhusam, kiirem ja puhtam kui aur ja osutuks paremaks valikuks tunnelites sõitvate rongide ja teenuste jaoks. 1890. aastal oli City & South Londoni raudtee esimene elektritranspordiga kiirraudtee, mis asus täielikult maa all. Enne avamist kandis liin nime "City and South London Subway", tuues sellega raudtee terminoloogiasse mõiste subway. Mõlemad raudteed koos teiste raudteedega liideti lõpuks Londoni metrooga.[10]
Alates 1960. aastast võeti Euroopas, Aasias ja Ladina- Ameerikas kasutusele palju uusi süsteeme. 21. sajandil asub enamik uuemaid laiendusi ja süsteeme Aasias, tehes Hiina maailma metrooliikluse liidriks - 60 linna, milles ehitatakse või kavandatakse kiirraudteesüsteeme.[11][12]
Galerii
Vaata ka
Viited
- ↑ "Rapid transit". Merriam-Webster. Originaali arhiivikoopia seisuga 27.06.2013. Vaadatud 20.06.2021.
- ↑ UITP (2011). "Recommended basic reference for developing a minimum set of standards for voluntary use in the field of urban rail, according to mandate M/486" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 22.02.2014. Vaadatud 20.06.2021.
- ↑ "Glossary of Transit Terminology" (PDF). American Public Transportation Association. Originaali arhiivikoopia (PDF) seisuga 12.05.2013. Vaadatud 20.06.2021.
- ↑ Transport for London (1981). London Underground: History. ISBN 978-0-904711-30-1. Originaali arhiivikoopia seisuga 16.01.2013. Vaadatud 20.06.2021.
{cite book}
: eiran tundmatut parameetrit|archive- url=
(juhend) - ↑ "China's Metro Boom Continues to Drive Rapid Transit Growth - Institute for Transportation and Development Policy". Institute for Transportation and Development Policy (Ameerika inglise). 30.07.2018. Originaali arhiivikoopia seisuga 20.11.2018. Vaadatud 20.06.2021.
- ↑ "Metro Data". metro-data.info. Originaali arhiivikoopia seisuga 29.09.2018. Vaadatud 20.06.2021.
- ↑ "Rapid Transit Trends Show Record Growth in 2016, with Huge Increases in China, Brazil - Institute for Transportation and Development Policy". Institute for Transportation and Development Policy (Ameerika inglise). 17.02.2017. Originaali arhiivikoopia seisuga 23.10.2013. Vaadatud 20.06.2021.
- ↑ "Shanghai now the world's longest metro". Railway Gazette International. 4. mai 2010. Originaali arhiivikoopia seisuga 19. mai 2011. Vaadatud 20.06.2021.
- ↑ Smith, Stephen J. (06.01.2014). "New Starts: Shanghai Metro World's Longest, Panama Canal Drama, Japan's Maglev". Next City. Originaali arhiivikoopia seisuga 25.09.2014. Vaadatud 20.06.2021.
- ↑ Bolger, Paul (22.11.2004). "Site Name: Liverpool Overhead Railway & Dingle Station". Subterranea Britannica. Originaali arhiivikoopia seisuga 21.11.2012. Vaadatud 20.06.2021.
- ↑ "Rapid Transit Trends Show Record Growth in 2016, with Huge Increases in China, Brazil - Institute for Transportation and Development Policy". Institute for Transportation and Development Policy (Ameerika inglise). 17.02.2017. Originaali arhiivikoopia seisuga 05.08.2021. Vaadatud 20.06.2021.
- ↑ "In response to growth, Chinese cities choose metros". The Transport Politic (Ameerika inglise). 17.01.2018. Originaali arhiivikoopia seisuga 07.09.2018. Vaadatud 20.06.2021.