Nõudlus

Nõudlus (inglise keeles demand) on majanduslik põhimõte, mis viitab tarbija soovile osta kaupu või teenuseid ning valmisolekule maksta nende kaupade või teenuste eest konkreetset hinda.

Nõudlus väljendab üldistatud kujul kliendi vajadust või soovi osta teatud kaupu või teenuseid nende tarbimise eesmärgil või edasimüümiseks. Materjale ostetakse ka töötlemiseks ja koosteks muude kaupade tootmisel või teenuste osutamiseks. Klientideks võivad olla nii eraisikutest kui juriidilistest isikutest (lõpp)tarbijad, tootjad ja edasimüüjad.

Nõudlusseaduse kohaselt kehtib kõikide tingimuste samaks jäämisel seos: mida kõrgem on toote või teenuse hind, seda väiksem on nõutav kogus.[1]

Nõudluse hinnaelastsus

Sellega mõõdetakse nõutava koguse muutust toote hinna muutumisel. Sellist muutust väljendatakse elastsuskoefitsiendi abil ning matemaatiliselt leitakse see järgmise valemi abil:[2]

ε= nõutava koguse protsentuaalne muutus / hinna protsentuaalne muutus

Nõudlus on elastne, kui ε>1 ehk koguse suhteline muutus on suurem kui hinna suhteline muutus; mitteelastne, kui ε<1 ehk koguse suhteline muutus on väiksem kui hinna suhteline muutus ja ühikelastne, kui ε=1 ehk koguse ja hinna suhtelised muutused on võrdsed.[3]

Elastne nõudlus (ingl.k. elastic demand) on nõudluse liik, mille korral on toodete ja/või teenuste ostjad hinnatundlikud. Hinna tõustes väheneb üldjuhul nõudlus toote või teenuse järele. Tüüpilised kaubagrupid, mille korral esineb elastne nõudlus, on pikaajalise kestusega tarbekaubad, nagu kodusisustus, mööbel, tarbeelektroonika tooted, sõiduautod, osaliselt ka rõivad ja jalanõud.

Mitteelastse nõudluse  (ingl.k. inelastic demand) korral ei ole toodete ja/või teenuste ostjad hinnatundlikud. Toote või teenuse hinna kasvades jääb nõudlus enam-vähem samale tasemele. Tüüpiliseks mitteelastse nõudluse näiteks on inimeste püsiv vajadus esmatarbekaupade ja ühistransporditeenuse järele. [4]

Nõudlust mõjutavad tegurid

Eeldatavasti on nõudlust mõjutavaid tegureid kuus:

  1. Sissetulek – kui tarbija sissetulek suureneb, ostab ta tavaliselt rohkem kaupu, mis suurendab nõudlust.
  2. Asenduskaupade hinnad – kui asenduskaupade (nt banaani) hind tõuseb, loobub tarbija tavaliselt vähemalt osast oma tarbimisest ja selle tulemusel suureneb nõudlus (nt ananassi järele).
  3. Täiendavate toodete hinnad – kui täiendava kauba (nt kohvi) hind tõuseb, loobub tarbija tavaliselt vähemalt osast oma tarbimisest ja selle tulemusel väheneb nõudlus (nt suhkru järele).
  4. Tarbijate arv – kui tarbijate arv suureneb, on rohkem inimesi, kes kaupa ostavad ja selle tulemusel nõudlus kasvab.
  5. Tarbijate eelistused – kui tarbijale kaup rohkem meeldib, ostab ta seda rohkem ja nõudlus kasvab.
  6. Tarbijate tulevikuootused – kui tarbijad eeldavad tulevikus hinnatõusu, ostavad nad kõrgemate hindade vältimiseks rohkem kaupu ja selle tulemusel nõudlus suureneb.[5]

Nõudluse liigid

Nõudlus võib olla nii püsiv kui ka ajas muutuv. Püsiv nõudlus  (ingl.k. continuous demand) võib pika perioodi jooksul erinevatel põhjustel muutuda, kuid ei lakka. Tarbijanõudlus võib erineda näiteks aastaaegade vaheldumise või mõne muu perioodilise muutuse tõttu. Ühtlane nõudlus on klientide suhteliselt püsiv ja vähemuutuv nõudlus kaupade või teenuste järele. Stabiilne nõudlus (ingl.k. stable demand) püsib suhteliselt muutumatuna pika perioodi, tavaliselt aasta jooksul. Nõudluse keskmine kõikumine on seejuures enamasti 10% piires.

Muutuv ehk vahelduv nõudlus kõigub suures ulatuses ja võib lõppeda teatud perioodil mingi kauba või teenuse järele täielikult. Muutuva nõudluse alaliik on hooajaline nõudlus (ingl.k. seasonal demand), mis muutub sõltuvalt aastaaegade vaheldumisest või muudest nõudlust mõjutavatest teguritest ning mille kestus ja ulatus on suurel määral prognoositavad. Hooajalise nõudluse esinemisel räägitakse ka nõudluse tippajast või kõrgajast  (ingl.k. demand peak). Tegemist on ajavahemikuga, millal nõudlus mingile tootele või teenusele ületab oluliselt nõudluse keskmist taset pikema perioodi (aasta) jooksul. Enamasti on nõudlus selle tippajal maksimaalne. Nõudluse sesoonsus võib olla põhjustatud aastaaegadest või muudest põhjustest (näit. tähtpäevad, perioodiliselt korduvad suursündmused jms).

Tsükliline nõudlus  (ingl. k. cyclical demand) on hooajalisest nõudlusest laiema tähendusega. Tsüklilise nõudluse korral on nõudlus toote järele ehk nõudlusmuster vaadeldaval perioodil korduv ehk tsükliline, põhjustatuna tarbimise hooaegadest või muudest etteprognoositavatest  teguritest. Nõudlusmuster (ingl.k. demand pattern) on toote nõudluse iseloomustus regulaarsuse, mahu ja ajastamise seisukohast, mis aitab nõudlust prognoosida, tellitavat kaubakogust tuvastada ja tarnijaile eeltellimusi õigeaegselt esitada.

Katkendlik nõudlus  (ingl.k. discontinuous demand) sarnaneb hooajalise ja tsüklilise nõudlusega. Suurem nõudlus toote järele vaadeldaval perioodil  vaheldub väiksema nõudluse või nõudluse katkemisega järgneval perioodil. Muutused nõudluses on ebaregulaarsed ja seetõttu ka enamasti prognoosimatud.

Tarneahela juhtimise seisukohalt on ühtlane nõudlus parem kui pidevalt muutuv ja vahelduv nõudlus. Hooajanõudlusel on muu muutuva nõudluse ees eelis põhjusel, et müügiajaloo andmete põhjal on uue hooaja nõudlus turul varem edukalt müüdud toodete või nende tooteanaloogide järele suurel määral prognoositav.

Varude täiendamisega seotud otsuste tegemine ja sobiva varude juhtimise meetodi rakendamine on ühtlase nõudluse korral üldjuhul suhteliselt lihtne. Laovarusid saab hoida madalal tasemel ja tarneahel toimib varude seisukohalt efektiivselt. Sesoonse ja tsüklilise nõudluse puhul võib varude tase tarneahelas kõikuda suures ulatuses, mõne tarneahela liikme juures rohkem, mõne juures vähem. Prognoosimine on võimalik, kuid prognoosi täpsus võib olla väike, mistõttu on tarneahelas arvestatavalt määramatust. Varude juhtimisega seotud otsuste vastuvõtmine on raskendatud ja erinevad otsused toovad endaga kaasa erinevad riskid. Liialt optimistlik otsus varude osas võib tähendada  hooaja lõpuks suurt kogust müümata kaupa ja ebamõistlikult kasutatud käibevahendeid. Ülemäära pessimistlik otsus võib aga kutsuda esile defitsiidi hooajakaupade järele, osaliselt rahuldamata nõudluse ja ostjate rahulolematuse. [4]

Spot nõudlus  (ingl.k. spot demand) on ebaharilik nõudlus toote järele, millega kaasneb enamasti ka lühike tarneaeg. Spot nõudlus tekib tavapäraselt looduskatastroofide ja sõdade korral, mil suur nõudlus ravimite, esmatarbekaupade, telkide, tekkide jms järele tekib järsku ja seda on vaja lühikese aja jooksul rahuldada.

Hälbiva nõudluse mõiste on seotud nõudluse prognoosimise kvaliteedi ehk prognoosi täpsusega. Hälbiv nõudlus (ingl.k. abnormal demand) on ettevõtte poolt prognoositust nõudlusest oluliselt suurem või väiksem nõudlus. Olukord, kus tegeliku nõudluse erinevus prognoositud nõudlusest ületab ettevõttes kindlaksmääratud kõrvalekalde määra (protsendi). Tegemist võib olla ühekordse hälbega või esimese ilminguga trendist, mida tuleks arvestada järgnevate prognooside tegemisel. [4]

Vaata ka

Viited

  1. ↑ JIM CHAPPELOW (25. juuni 2019). "Demand".
  2. ↑ "Explaining Price Elasticity of Demand".
  3. ↑ "Price elasticity of demand and price elasticity of supply".
  4. ↑ 4,0 4,1 4,2 Hanke- ja ostujuhtimine. Seilecs. 2023.
  5. ↑ "Factors affecting demand".