Neurokirurgia

Neurokirurgia (või neuroloogiline kirurgia) on meditsiini haru, mis tegeleb närvisüsteemi mis tahes osa, sealhulgas aju, selgroo, seljaaju ja ajuveresoonkonna haiguste ennetamise, diagnoosi, ravi ja taastusraviga.

Eestis koolitatakse neurokirurge vastava eriala residentuuris Tartu Ülikoolis.

Tartu Ülikooli neurokirurgia residentuur toimub 5-aastase õppena, kokku 55 kuud, millele lisandub 5 puhkusekuud. Õpe koosneb praktilisest ja teoreetilisest koolitusest.

Ameerika Ühendriikides peab neurokirurg õppima neli aastat ülikoolis, neli aastat meditsiinikoolis, aasta internina ja viis kuni kuus aastat neurokirurgia residentuuris.

• Selgroolüli song
• Vesipeasus
• Peatraumad (aju verevalumid, kolju luumurrud)
• Seljaaju traumad
• Piirdenärvisüsteemi närvide traumaatilised vigastused
• Piirdenärvisüsteemi kasvajad
• Mõned liikumishäired (arenenud Parkinsoni tõbi)
• Veresoonkonna väärarengud
• Moyamoya haigus

• lobotoomia
• Harvey Cushing – tuntud neurokirurgia isana
• Walter Dandy – tuntud kui üks neurokirurgia rajajaist
• Wilder Penfield – tuntud kui üks neurokirurgia rajajaist, ja epilepsia neurokirurgia teerajajana
• Joseph Ransohoff – asutas esimese neurokirurgia intensiivravi osakonna.
• Gazi Yasargil – tuntud mikroneurokirurgia pioneerina

• Patient Information
• Primary Certification Process in America
• Albert L. Rhoton, Jr., MD
• Stereotactic Radiosurgery Program
• Neurokirurgia
• Neurokirurgia, Prof. Toomas Asser