Oksütotsiin

Oksütotsiin (ladina keeles oxytocinum) on imetajate organismis leiduv üheksast aminohappe molekulist moodustunud hormoon, ka neuropeptiid. Looduslikult toodetakse oksüdotsiini nii emaste kui ka isaste hüpotalamuses eelhormoonidest, eritatakse vereringesse ajuripatsi tagasagara neurosekretoorsete rakkude poolt ning seotakse oksütotsiiniretseptoritega.

Oksütotsiini nimetatakse tavakeeles armuhormooniks, õnnehormooniks ja emadushormooniks.

Oksütotsiin toimib ajus virgatsainena. Arvatakse, et ta toimib neurotransmitterite eelkursorina, mis signaliseerivad spetsiifilisi funktsioone nagu partnerlussuhtes lähedustunde ning usalduse loomine, emalik hoolivus, peenise erektsioon, nõgusselgsuse kujunemine, kopulatsiooniga seotud käitumine, mälu ja õppimisvõime ja sõltuvus-käitumine ning toitumine.[1]

Oksütotsiini toime erineb nii liigiti kui ka indiviiditi.

Enamikul tänapäevastel selgroogsetel on tuvastatud paljunemisfunktsioone toetav ja kujundav oksütotsiinisarnane hormoon.[2]

Naistel tuntakse kõige paremini selle funktsiooni sünnitusel. Emakakaela ja tupe lainemisel sünnitustegevuse käigus eraldub suures koguses oksütotsiini. Samuti eraldub oksütotsiini rinnanibude stimuleerimisel, mis soodustab imetamist.

Oksütotsiin leevendab hirmu ja ärevust. Seda eraldub ka seksuaalse erutuse ajal. Märkimisväärsetes kogustes eritub oksütotsiini nii meestel kui ka naistel ka pärast suguühte käigus saadud orgasmi.

Oksütotsiini roll sünnitusel ei ole päris selge, kuna naised, kellele on tehtud hüpofüsektoomia, saavad normaalselt sünnitada.

Oksütotsiiniretseptorid

 Pikemalt artiklis Oksütotsiiniretseptorid

Oksütotsiiniretseptorid, mis vajavad toimekaks sidumiseks kolesterooli, on emastel nii emakas (müomeetriumis, endomeetriumis), rinnanäärmetes, neerudes, südames, kus ta toimib nii vasodilaatorina kui ka vasokonstriktorina (sooneahendaja).

Oksütotsiiniretseptoreid, mis sünteesivad oksütotsiini, on tuvastatud ka tüümuse epiteelis.

Oksütotsiini eritab tiinuse (raseduse) ajal ka platsenta.

Kliiniline kasutus

Keemiline struktuur

Nomenklatuur ja üldandmed

  • IUPAC nimetus – 1-({(4R,7S,10S,13S,16S,19R)-19-amino-7-(2-amino-2-oxoethyl)-10-(3-amino-3-oxopropyl)-16-(4-hydroxybenzoyl)-13-[(1S)-1-methylpropyl]-6,9,12,15,18-pentaoxo-1,2-dithia-5,8,11,14,17-pentaazacycloicosan-4-yl}carbonyl)-L-prolyl-L-leucylglycinamide.
  • CAS-number: 50-56-6.
  • Keemiline valem: C43H66N12O12S2

Farmakoterapeutiline rühm

Oksütotsiin ja selle analoogid kuuluvad rühma H-süsteemsed hormoonpreparaadid, v.a suguhormoonid ja insuliinid.

Veterinaarobsteetrikas

Siin tutvustatakse ravimit või ravimeetodit, kuid kirjutatu pole arstlik nõuanne ja see ei asenda arsti konsultatsiooni. Vikipeedia ei vastuta iseravimise tagajärgede eest.

Veterinaarobsteetrikas võidakse emasloomadele, sarnaselt naistega, poegimise või munade väljutamise farmakoloogilise induktsioonina manustada sünteetilist oksütotsiini.

Roomajatel

Maolistel

Maokasvandustes, loomaaedades või ka seltsilisloomadena kodus peetavatele emastele madudele võib veterinaararst vajadusel manustada kas poegimise esile kutsumiseks või munemise indutseerimiseks sünteetilist oksütotsiini.[4][5]

Obsteetrikas

Siin tutvustatakse ravimit või ravimeetodit, kuid kirjutatu pole arstlik nõuanne ja see ei asenda arsti konsultatsiooni. Vikipeedia ei vastuta iseravimise tagajärgede eest.

Obsteetrikas võidakse sünnitajale anda sünnitegevuse farmakoloogilise induktsioonina sünteetilist oksütotsiini tablettidena, ninaaerosoolina või veenisiseselt.

Kõrvaltoimed

Teatatud on järgmistest kõrvaltoimetest:

Üleannustamine või pikemaajaline manustamine (24 tundi ja kauem) võib põhjustada platsenta irdumist, lootevee-embooliat, emaka hüperaktiivsust, hüpertoonilisust ja tetaanilisi kokkutõmbeid, mis võivad lõppeda emaka rebendiga, emakakaela ja tupe rebendeid, rasket sünnitusjärgset verejooksu jm.[6]

Sünteetilise oksütotsiini toime emakale võib põhjustada lootel/vastsündinul: pulsisageduse langust, loote südame rütmihäireid, ajukahjustust, hapnikuvaegust ja isegi surma.

Teadusuuringud

Jaapanis tehtud uuring 40 meessoost täiskasvanud jaapani rahvusest autismipatsiendiga osutas manustatud sünteetilise oksütotsiini pigem soodsat toimet nendele patsientidele: muutes neid uurijate arvates empaatilisemaks ja emotsionaalsemaks.[7]

Ajaloolist

Oksütotsiini struktuuri tegi kindlaks ja ka sünteesis esimesena Ameerika biokeemik Vincent du Vigneaud 1953. aastal.

Vaata ka

  • oksütotsiin

Viited

  1. ↑ A.W.Norman, G.Litwack, "Hormones", lk 110, 1997, 2nd ed, Academic Press,
  2. ↑ Oxytocin, Veebiversioon (vaadatud 25.03.2014) (inglise keeles)
  3. ↑ Veebiversioon (vaadatud 25.03.2013)
  4. ↑ S. L. Barten,Oviductal Rupture in a Burmese Python (Python molurus bivittatus) Treated with Oxytocin for Egg Retention, The Journal of Zoo Animal Medicine, Vol. 16, No. 4 (Dec., 1985), pp. 141–143, Veebiversioon (vaadatud 25.03.2014) (inglise keeles)
  5. ↑ Scott J. Stahl, REPTILE OBSTETRICS,, PROCEEDINGS OF THE NORTH AMERICAN VETERINARY CONFERENCE, VOLUME 20, JANUARY 7–11, 2006, Veebiversioon (vaadatud 25.03.2014) (inglise keeles)
  6. ↑ Ravimi omaduste kokkuvõte[alaline kõdulink], l 2, Veebiversioon (vaadatud 25.03.2014)
  7. ↑ Oksütotsiin võib olla abiks autistidele, teadus.err.ee 30.07.2014 (vaadatud 10.08.2014)

Välislingid

Endomeetriumi retseptiivsus

Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Oxytocin seisuga 25.03.2014.